Indrek Neivelt: maksukoormuse ümberjagamisest madalapalgaliste kasuks võidavad lõpuks kõik ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Indrek Neivelt peab kahe panga ühinemise mõju olematuks.
Indrek Neivelt peab kahe panga ühinemise mõju olematuks. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Olles lugenud parteide ettepanekuid maksude muutmise kohta ja nende arvamusi minu ettepanekute kohta, üritan teha vahekokkuvõtte. Konsensus tundub valitsevat vähemalt kahes olulises küsimuses. See on väga hea eeldus reformide tegemiseks.

Esiteks tundub, et parteide vahel valitseb konsensus, et madalapalgaliste kõrge maksukoormus on üks suuremaid probleeme meie ühiskonnas. Sinna alla käib ka nn palgavaesus. Näiteks lubas peaminister oma avaldatud artiklis nelja aastaga tulumaksuvaba miinimumi kahekordistada.

Teiseks on kõik seda meelt, et tööjõumaksud on liiga kõrged ja neid tuleb vähendada. Peaminister on lubanud nelja aastaga vähendada sotsiaalmaksu kahe protsendi võrra.

Kas peaministri plaanil on katteallikaid?

Tsiteerin peaministrit: "Me plaanime tõsta alkoholi- ja tubakaaktsiisi. Lisaks on meil ka plaanid, kuidas seda ja ka pakendiaktsiisi kogumist tõhusamaks muuta, ja see annab kokku ligi kolmandiku katteallikatest. Ja teine kolmandik tuleb sellest, et täiendav majanduskasv toob riigieelarvesse tulusid juurde. Ja kolmas kolmandik – on vaja eelarvekasvu arvelt vähem kulutusi teha, ehk osa sellest plaanist näeb ette kulude kokkuhoidu."

Üritame seda tsitaati lahti mõtestada. Saada esimene kolmandik puudujäävast summast aktsiiside tõusust on reaalne. See võtab kõikidelt inimestelt suhteliselt ühtlaselt maksude langetamisega võidetud raha tagasi. Miks aga mainida pakendiaktsiisi, mida kogutakse tervelt... ma ei tea, 0,01 protsenti eelarvest?

Teise kolmandiku toob riigieelarvesse tulusid juurde majanduskasv ehk tõlgin: riigi palgal olevate inimeste palgakasv on lähematel aastatel väiksem kui nominaalne majanduskasv. Sest kui majanduskasv toob tulusid juurde ja maksukärbete tõttu lähevad need tulud augu katteks, ei saa see midagi muud tähendada.

Kolmas kolmandik tuleb kulude kokkuhoiust. Kui varem riigiasutused koondasid ja hoidsid kulusid kokku ning said selle võrra palkasid tõsta, siis enam ei saa. See läheb üldisesse katlasse ja neil kaob huvi oma tegevust paremini korraldada.

Ei ole just head sõnumid riigilt palka saavatele inimestele.

See plaan ei lahenda madalapalgaliste kõrge maksukoormuse probleemi, vaid teeb näilise peteka. Lubada kõikidele maksude vähendamist – see on võimalik vaid siis, kui majanduses toimub mingi kvalitatiivne muutus. Kindlasti ei kutsu selline maksude kosmeetiline muutmine esile suuri majandusstruktuuri muutusi. Eriti kui arvestada meie peamiste eksporditurgude olukorda ja vananevat elanikkonda.

Madalapalgaliste kõrge maksu probleemi saab lahendada ainult siis, kui ettevõtete ja jõukamate inimeste maksukoormus reaalselt tõuseb. Kõik muu on lihtsalt valimiseelne propaganda a la viieteistkümne aastaga viie rikkama riigi hulka.

Tegelikkuses on asi nii, et kui me tahame teha reforme, mitte lihtsalt kosmeetikat oma maksudes, siis tuleb tegeleda teistsuguse ümberjagamisega. Selleks, et kellelgi saaks maksukoormus väheneda, peab see kellelgi tõusma. Ja see tuleb ka ausalt välja öelda. Muid variante ei ole. Imesid ei sünni, kuigi meile seda enne valimisi lubatakse.

Kulude kärpimisega tuleb tegeleda, aga samas on meil nii palju alarahastatud kohti, et riigi kulude languse peale ei ole mõtet suurt loota. Kui meil oleks tõsine riigireformi plaan, siis parimal juhul suudaksime kogukulud samal tasemel hoida. Aga plaani meil täna ei ole.

Miinimumpalga otsustav tõstmine ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmine parandab nn palgavaesuse probleemi. Madalapalgaliste inimeste ostujõud paraneb ja elavneb siseturg. Sellest saaks ühekordse efekti, mis kiirendaks järgmisel kahel-kolmel aastal majanduskasvu. Kindlasti väheneks töötajate lahkumine teistesse riikidesse. See oleks lühiajaline efekt. Seoses kulude kasvuga on ettevõtjad koos töövõtjatega sunnitud tegelema uute toodetega ja uute turgudega. Olen veendunud, et ettevõtjad on kiiresti kohanevad inimesed ja saavad sellega suurepäraselt hakkama. Sealt tekib uus tase meie ettevõtluses.

See on minu versioon, kuidas tekitada majanduses uus kvalitatiivne tase. See ei ole kindlasti garantii, et majandus tormiliselt arenema hakkab. Aga kindlasti muudab see meie elukeskkonna paremaks. Ja aru tuleb saada, et maksukoormuse ümberjagamisel võidavad lühiajaliselt peamiselt madalapalgalised, aga keskpikas horisondis kõik.

Toimetaja: Rain Kooli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: