Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Eesti ja Rootsi kaitseministrid arutasid Tallinnas koostöövõimalusi julgeoleku osas

{{1416842600000 | amCalendar}}
Foto: Mil.ee

Rootsis pole arutatud koos NATO-ga allveelaevade vastaste õppuste korraldamist, kuigi vastsõlmitud koostöölepe alliansiga võimaldaks ka selliseid tegevusi, tõdes Tallinnas visiidil viibiv Rootsi kaitseminister Peter Hultqvist.

Eesti kaitseminister Sven Mikser ütles "Aktuaalsele kaamerale", et Eesti toetab Ukrainat küberkaitse-võimekuse loomisel. Näiteks Leedu lubas täna osutada Ukrainale sõjalist abi. Rootsi ja Eesti kaitseminister kohtusid Tallinnas julgeoleku ja kahepoolse koostöö arutamiseks.

Mikseri sõnul on Rootsi Eestile kindel kaitsekoostöö partner, kes hoolib Läänemere piirkonna julgeolekust ja kes on ka valmis sellesse panustama.

"Eestil on Rootsiga väga sarnane arusaam julgeolekust laiemalt ja ühistele väärtustele põhinev vaade nii Euroopa kui Läänemere julgeolekule," ütles Mikser kohtumisele eelnenud pressikonverentsil.

"Aktuaalne kaamera" küsis kaitseminister Sven Mikserilt, kuidas Eesti suhtub sõjalise abi osutamisse Ukrainale ja mida Eestil oleks pakkuda."Eesti kaitseministeerium, kaaludes, mis meil on pakkuda, eelmisel nädalal otsustas toetada Ukrainat küberkaitsevõimekuse loomisel ja väljaarendamisel. Usun, et see on asi, kus Eesti võrdlemisi väikese riigina võib anda päris suurt lisandväärtust, et Ukraina oleks paremini kaitstud."

Rootsi praegune valitsus ei kavanda ühinemist NATO-ga, kuid Rootsi on huvitatud koostööst - näiteks osalesid Rootsi hävitajad luureinfot hankides NATO operatsioonil Liibüas. Rootsi on ka oluline tegija Läänemere julgeolekus, sest Rootsile kuulub Gotlandi saar - tähtis strateegiline punkt Läänemeres.

Kaitseministri sõnul on järgmisel aastal Rootsiga üheks olulisemaks kaitsekoostöö vormiks Põhjala lahinggrupp, milles Eesti osaleb 50 kaitseväelasega.

"Eesti toetab põhimõtet, et lahinggrupid võiksid olla ka reaalselt kasutatavad," ütles Mikser. "Euroopa Liit peaks kindlasti kaaluma lahinggruppide kasutamist, kui vallandub kriis, mis vajab Euroopa Liidu sekkumist ja mis vastab lahinggrupi mandaadile."

Euroopa Liidu lahinggrupid on 15-päevase reageerimisajaga sõjalised üksused, mida Euroopa Liit saab kiirelt kasutada rahvusvahelises kriisiohjes. 2015. aastal on Põhjala lahinggrupi juhtriik Rootsi.

Täna Eestit külastav Rootsi kaitseminister Peter Hultqvist kohtub lisaks kaitseministrile ka riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Jürgen Ligiga. Samuti asetab ta pärja Vabadussõja võidusamba jalamile.

Toimetaja: Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: