Suur osa vägivalla ohvritest ei soovi tema sõnul tugikeskustesse pöörduda või ei tea isegi sellise võimaluse olemasolust, vahendasid ERRi raadiouudised.

Tänavu märtsis avaldatud Euroopa Liidu põhiõiguste ameti uuringu andmeil oli Eestis viimase aasta jooksul kolmandik naistest sattunud oma partneri füüsilise ja seksuaalse väärkohtlemise ohvriks. Viis aastat tagasi tehtud statistikaameti turvalisuse uuringust ilmnes, et samal aastal koges oma partneripoolset rasket füüsilist vägivalda 18 000 naist.

"Eelmisel aastal tegime ka väikese uuringu, kui palju näiteks teenustest teatakse ja meie tulemused näitasid, et siiski üllatavalt vähe teatakse abi võimalustest," märkis Reitelmann ja nentis, et sama kinnitas paraku ka üleeuroopaline uuring.

"Teiseks, siiani on paljude jaoks ikkagi vägivalla kogemine häbiasi ja pigem eelistatakse sellest vaikida. Nii et meil ongi absurdne olukord, et ohver häbeneb ja vägivallatseja mitte," rääkis Reitelmann.

Justiitsminister Andres Anvelt ütles Tallinnas toimuval naistevastase vägivalla teemat käsitleval konverentsil "Ava silmad", et allkirjastab järgmisel nädalal Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni.

Anvelti sõnul kaasnevad selle rakendamisega ka muudatused karistusseadustikus.

"Esmatähtis ongi selle konventsiooni järgi just tegelemine kannatanuga. Mõningad konventsiooniga pandud kohustused on juba kas üle võetud või oleme üle võtmas 1. jaanuarist, mida ma pean väga oluliseks, kuna see on ka teatud paradigma muutus," lisas Anvelt.

1. jaanuarist on ministri sõnul perevägivald kui eraldi kvalifitseeritud koosseis, suvel sai lisatud teine raskendav asjaolu - kui vägivallaakt on sooritatud lapse juuresolekul. "See on tegelikult täiendav väga tõsine asjaolu, mida rõhutab Istanbuli konventsioon ehk see, et laps on sekundaarne ohver," lausus Anvelt.