Kuna USA vahevalimised võitsid vabariiklased, ei ole demokraadist presidendil sisepoliitiliselt enam väga palju vahendeid ning kahel viimasel ametiaastal on oodata tema keskendumist välis- ja kaitsepoliitikale.

Vello Pettai meenutas Vikerraadio saates "Reporteritund", et kunagine USA president Bill Clinton püüdis veel viimase ametisoldud minutini saavutada rahu Iisraeli ja palestiinlaste vahel, mis siiski ei õnnestunud. Barack Obamal sellist projekti, mida ette võtta, tema hinnangul ei ole.

Pettai küll tõdes, et Obamal õnnestus hiljuti ära teha osaline kliimalepe Hiinaga, millega saab edasi minna ning teatud edu saavutada. "Kuid kõigest muust, mille arvelt Chuck Hagel kaotas oma töökoha - on see Islamiriigi võitlemine Süürias, Iraagi valitsuse haprus või Afganistani küsimused - ei ole midagi, millega veel ajalukku minna. Kui siis vaid see, et Afganistanist toodi sõdurid välja, aga see on pigem probleemi riismete koristamine kui see, et panid midagi positiivselt püsti," arutles politoloog.

"Nii et Nobeli rahupreemia saamisest saadik tundub kõik, mitte just allamäge läinud olevat, aga ikkagi, sest objektiivsed probleemid on esile kerkinud, aga on ka näha seda, et ei ole reageeritud alati tekkinud probleemidele, nagu Islamiriik või muud liikumised. Selle taustal on küll raske viimast suurt saavutust taga ajada," lisas ta.

Jonatan Vseviov tõdes, et välispoliitika sõltub alati mitte ainult presidendi või tema administratsiooni enda soovidest, vaid ka sellest, mida maailm ette toob. See on alati ennustamatu, kuid presidendi arusaam Ameerika huvidest ja sellest, milliste põhimõtete alusel tuleb poliitikat teha, kindlasti ei muutu.

"Selles mõttes ma mingeid kannapöördeid ei ootaks, isegi vaatamata võimalikele täiendavatele personalimuudatustele, mis alati viimastel aastatel presidendi ametiajal ees seisavad. Nüüd algavad need kaitseministri vahetusega, aga kindlasti tuleb kahe aasta jooksul ette veel inimesi, kes riiklikust julgeolekumeeskonnast lahkuvad, kes asemele tulevad, aga kannapöördeid see tingimata kindlasti ei tähenda," tõdes ta.

Edu võib Obama tema hinnangul saavutada vabakaubanduses, sest selles osas on senatis enamuses olev vabariiklaste partei ja Obama ühel meelel.

Vseviovi sõnul püüab Obama jätkata ka oma poliitikat Euroopa julgeoleku küsimustes, samuti on tema jaoks tähtis Lähis-Ida ja Ida-Aasia.

"Kas me peame neid poliitikaid õnnestunuks või mitte, kas me arvame, et presidendi nägemus on mõistlik või mitte - see sõltub vaatenurgast ja siin ongi arvamuste paljusus. Aga jah, arvan, et kannapöördeid ei maksa oodata. Võib-olla õnnestub mõnes kohas ka mõni läbimurre, aga see sõltub sama palju kõigist teistest kui presidendi soovist. Kui kõik sõltuks presidendi soovist, siis oleks kindlasti läbimurre õnnestunud juba Bill Clintonil," rääkis Vseviov.