"Vabariigi kodanikud": kas Eesti maksupoliitika muutmine on vältimatu? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Alanud valimiskampaania üks põhiteema on julgeoleku kõrval debatt maksusüsteemi üle. ETV saade "Vabariigi kodanikud" küsis täna, kas oleme jõudmas seisu, kus Eesti maksupoliitika muutmine on vältimatu.

Investor ja ärimees Heldur Meerits märkis saates, et Eesti majandus on vähemalt ideeliselt stagnatsioonis. "Omaaegne elaan on majandusest kadunud. Kui Hiina puhul räägime sellest, et kriis on siis, kui kasvutempo langeb 6 protsendi peale ja meie peame suureks saavutuseks, kui majandus kasvab 2 protsenti, siis midagi on Eesti majanduses viga," tõdes ta.

"Aga ma ei usu, et maksumäärasid muutes suudaksime midagi väga olulist saavutada. Võib-olla üht ja teist võib timmida, aga paradigma muutust see ei too," lisas Meerits.

Tema hinnangul on Eesti peamine probleem rahvastiku vananemine, kuid sotsiaalmaksu muutmine sellest tulenevaid probleeme ei lahenda. "Me võime sotsiaalmaksu sättida nii- või naapidi, aga faktiks jääb, et vanu ja haigeid inimesi on üha rohkem ja neid, kes maksaks ravikindlustuse eest, on järjest vähem. Seda probleemi peaks hakkama lahendama kuskilt mujalt, kui maksumäärade ja maksuseaduste muutmisega," selgitas ärimees.

Priit Alamäe juhitud tarkvaraettevõte Nortal tegutseb 22 riigis, kuid tema sõnul ei ole plaanis firmat mõnda Eestist soodsama maksukliimaga riiki ümber kolida. "Eesti patrioodina ma pigem mõtlen sellele, mida peaksime tegema riigi ja kogukonnana selleks, et meie väiksesse riiki tekiks rohkem peakortereid, et pikas perspektiivis meie pensioneid ja ravikindlustusmaksu hakkaksid maksma teiste riikide tublid töötajad, kes töötavad meie ettevõtete heaks," ütles ta.

Äripäeva arvamustoimetuse juht Vilja Kiisler tõdes saates, et erakondade tehtud maksuettepanekud ei ole piisavalt ambitsioonikad. "Need ettepanekud maksumuudatusteks, mida erakonnad on teinud, keskenduvad sellele, et suurendada väikese sissetulekuga inimestele kättejääva raha hulka. Minu meelest see on küll liiga väike eesmärk," märkis ta.

Ta lisas, et väikesed muudatused protsentides leevendavad näiteks väljarände probleemi, kuid see on siiski liiga väike eesmärk. "Mulle meeldiks, kui maksudebatt ei keskenduks nii palju küsimusele, et võtame ühest maksust natuke maha ja kuidas täidame siis seda tekkivat auku. Mõte võiks pigem liikuda mitte selles paradigmas, kuidas me ei oleks nii vaesed, vaid kuidas me saaksime rikkamaks, kuidas meil oleks rohkem seda, mida ümberjagada ja kuidas ettevõtluskliima paraneks niivõrd, et oleks võimalik luua suuremat rikkust," arutles Kiisler. 

Neivelt: vajadus on maksusüsteemi muutmise järele

Ettevõtja Indrek Neivelt tõdes saates, et Eesti maksusüsteem päris rappa ei ole läinud, kuid vajadus selle muutmise järele on olemas. Tema hinnangul oleks võinud maksusüsteemi muuta juba neli või isegi kaheksa aastat tagasi.

"Me oleme kinni oma mingites paradigmades, oma mõttemallides, mis kunagi olid. Näiteks ettevõtte tulumaksuvabastus, õigemini väljavõtmata kasumi tulumaksu vabastus. Praegu on meil selline olukord, et meil on kapital firmades kinni, firmad ei maksa dividende, hoiavad seda lihtsalt arvel, sest dividendi tulumaks on liiga kõrge, samal ajal on sotsiaalmaks meil ka liiga kõrge. Ja me maksustame sisendit, mitte väljundit," rääkis ettevõtja.

"Kui see ettevõtte tulumaksuvabastus kümme aastat tagasi tekkis, siis oli aeg, kui kapitali ei olnud, vahetult pärast Vene kriisi, siis oli kapital kallis, laenuintress oli üle 10 protsendi. Täna on olukord, kus kapitali pole kuhugi panna, maailmas trükitakse nii palju uut raha juurde, intressid on 0 protsenti. See on täiesti uus paradigma. Aga meie ütleme, et "ei, olukord on sama nagu 15 aastat tagasi". Olukord on muutunud," lisas ta.

Nortali juht Priit Alamäe on sama meelt Neivelti ideega ettevõtte tulumaksu kohta.

"Vaadates meie majanduse vaikset tupikusse jooksmist, olen lähenemise poolt, et mis on meid siia toonud, ei vii meid edasi. Arvan, et kosmeetikast ei piisa, tuleks tegeleda kirurgiaga," tõdes ta.

"Ettevõtte tulumaksuga seoses olen nõus, aga see peab olema ülejäänud lähemate riikidega võrreldes konkurentsivõimeline. Kui me selle kehtestame, siis ei tohiks see olla kõrgem kui näiteks Lätis ja Leedus," lisas ta.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: