Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Tüür: Putini kõnes taandati peaaegu kõik ususõjale

Tartu ülikooli politoloog Karmo Tüür ütles ETV saatele "Välisilm", et Venemaa presidendi Vladimir Putini möödunud nädalal peetud aastakõnes taandati peaaegu kõik ususõjale, kus vägilase sõnumi järgi on tagasi saadud oma pühapaik ehk Krimm, mille nimel on kõik kannatused õigustatud.

Laiemalt oodati Tüüri arvates Putini aastaläkituses mingit sõnumit välispoliitika suunal, et kuidas saada hakkama maailmas, mis survestab Venemaad, ja oodati sõnumit majanduspoliitikas, et mida teha nõrgeneva rubla ja odavneva nafta olukorras. "Paraku selles teises küsimuses oli Putin väga mitte midagi ütlev," leidis Tüür.

Ainuke kõlavam majanduslik sõnum, mis tuli, oli see, et on vaja välja kuulutada amnestia ehk Vene kapital tuleks välismaalt tagasi koju. "Nii palju, kui ma olen lugenud kommentaare erinevatelt majandusinimestelt ja majanduspoliitikutelt, siis ega keegi sellesse üleskutsesse väga ei usu," nentis Tüür.

Tüüri hinnangul oli tegu klassikalise hea kõnega, mis algab ja lõpeb sama teemaga. "See on see peamine teema, mille ümber kõik keerleb ja mis peab meelde jääma ja mis õigustab kõike. See oli Krimm," märkis politoloog.

Politoloogi arvates oli tegu sakraalse kõnega - kõik taandati peaaegu et ususõjale. "Nüüd, kui me oleme kätte saanud selle oma Venemaa kristliku riikluse lähtekoha, siis selle saavutuse nimel on kõik kannatused õigustatud," lausus Tüür. "See oli sakraalne kõne, mis taandas kõik sellele, et kuna me võitsime, siis järelikult on meil õigus ja kõik muud ohvrid on tühi-tähi," täpsustas ta.

Tüür nõustus saatejuhiga, et Putini kõne oli eeskätt kahtlemata mõeldud siseriiklikuks tarbimiseks. "Kuigi kui vaadata kõnes toodud teemade tasakaalu, siis ebaproportsionaalselt palju oli juttu välispoliitikast. Tavaliselt see kõne, mis on suunatud ainult riiki sisse, peaks rääkima riigist endast, rahvast endast, nendest probleemidest, mis tegelikult inimesi erutavad ja häirivad," rääkis Tüür ja tõi välja, et see on eestkätt rubla ostujõu langemine ning sanktsioonidega seotud häired majanduses.

Selle asemel pakuti aga Tüüri sõnul seletust, miks see kõik toimub. "See on, et välismaailm ei mõista meid ja USA survestab meid ja vaatamata kõigele üritab kiskuda meid mingisse konflikti ja nõrgestada meie võimalusi," märkis ta.

Seega on tema arvates tegu propagandistliku kõnega, aga siiski mitte tavapärase ülesehitamisele kutsuva kõnega, mis mobiliseerib ja kutsub rahvast koos midagi tegema. "See oli õigustav ja õigustati läbi usuvägilase sõnumi, et me oleme tagasi saanud oma pühapaiga," ütles Tüür.

Politoloogi arvates ei saanud Putini tegevusplaani kõnest välja lugeda. Läbi kumas vaid ähvardus, et kui välismaailm jätkab Venemaa survestamist, siis Venemaal on varuks veel ebastatsionaarseid lahendeid.

"Ülejäänud olid oma tegevust õigustavad sõnumid, mitte tulevikku suunatud sõnumid," nentis ta.

Tüür tõi tuntud politoloogile viidates välja, et Merkel ja Putin tõepoolest elavad väga erinevates paralleelmaailmades, ent on keeruline öelda, kumb nendest maailmadest on reaalsem või realistlikum.

Nimelt elab tema arvates Putin suurte väejuhtide maailmas, kus maakaardil liigutatakse vägesid, aga Merkel elab n-ö kaupmeeste maailmas, kus tulpdiagrammidega vaadatakse seda, kuidas majandus areneb või ei arene parasjagu.

Tüür küsis, kumb ikkagi on reaalsem või realistlikum - kas see maailm, milles liigutatakse tanke või see, milles liigutatakse virtuaalseid rahasid ühelt kontolt teisele.

Nende maailmade vahel on Tüüri arvates väga väike kokkupuutepunkt. "Ainuke lootus on see, et mingisuguste asjaolude kokkulangemise tõttu Putin saab aru, et see n-ö väejuhi maailm ei ole enam see, milles ülejäänud maailm elab," lausus politoloog.

Ususõdade retoorika ja muu mobiliseeriv retoorika toimib politoloogi sõnul vähemalt lühiajaliselt alati. Pikaajaliselt hakkab rahakott mõjutama asju siis, kui olukord on väga valus.

Tüür usub, et kui Venemaal näiteks majandus peaks seiskuma, palkasid ei makstaks ja majad jäävad külmaks, siis tuleb rahvas tänavale ja režiimile tuleb lõpp. Seni, kuni Venemaal jagub veel reserve, võidakse veel aasta aega tema arvates välja kannatada ka kõige karmimad sanktsioonid. "Rahakott on oluline, aga sõjavaimustus kaalub selle mõneks ajaks üle," möönis Tüür.

Seda aga mitte eliidi jaoks ning eliidi rahulolematus on politoloogi hinnangul Putinile tõsine probleem ja oht. "Kuidas sa teed oma lähikondlastele selgeks, et poisid, teie rahakott kannatab ja mille nimel - minu nimel," märkis Tüür.

Toimetaja: Liis Velsker

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: