Ajakirjanikud "Vabariigi kodanikes": Eestis on liiga palju professionaalseid poliitikuid ({{commentsTotal}})

1. märtsil riigikokku kandideerivad Eesti ajakirjanikud ja meedias töötavad inimesed leidsid ETV saates "Vabariigi kodanikud", et meie praegusel poliitikamaastikul tegutseb liiga palju nn professionaalseid poliitikuid või broilereid, kes hoiavad võimust kinni vaid võimu pärast.

Ajakirjanikud põhjendasid nimekirjas kandideerimist erinevalt.

Sotside nimekirjas kandideeriv telesaatejuht Tanel Talve nentis, et ta ei välista tulevikus erakonnaga liitumist. Vabaerakonna nimekirjas kandideeriv filmitegija Artur Talvik nõustus saatejuhiga, et teatud tagauks peabki kandideerides lahti olema.

Ajakirjanik Kalle Muuli, kes kandideerib parlamenti IRL-i nimekirjas, põhjendas nimekirjas kandideerimist nii: "Minu mõte on lihtne. Ma küsin valija käest mandaati, kas ta tahab näha mind poliitikas või mitte." Kui valija teda ei vali, siis lubas Muuli jätkata mõnes teises ametis. "Ma ei pea jõuga minema poliitikasse," kinnitas ta.

"Ärme lähtu sellest, et meie läheme parteitutena, vaid lähtume sellest, miks erakonnad ühtäkki on huvitatud võtma enda nimekirjadesse inimesi, kes tulevad mingisuguse sõnumiga," vastas IRL-i nimekirjas kandideeriv ajakirjanik Tiina Kangro.

Kangro rõhutas, et Eesti poliitmaastikul on tühjad kohad, mida üritatakse nüüd täita puuduolevate teadmiste ja kompetentsiga. Ta nõustus Talvikuga, et Eesti on liiga kaua lämbunud nelja partei süsteemis. Just viimasel põhjusel otsustas Talvik kandideerida Vabaerakonna nimekirjas.

Talve leidis, et tema on siiski n-ö naiivne ja arvab, et ka ühega parlamendierakondadest saab koostööd teha.

Kuid miks ei loo ajakirjanikud uut parteid? Muuli leidis, et praegune süsteem on selline, et uuel parteil on raske riigikokku pääseda.

Ajakirjanik Tiina Kangro rõhutas, et ei kandideeri poliitikasse iseenda nimel, vaid esindab laiemat hulka kodanikke, kes leiavad, et Eestis ei ole tekkinud väärikat sotsiaalpoliitikat ning läheb riigikokku nn sotsiaalse kaitse plaani teostama. Poliitikasse minek oli tingitud tema sõnul sellest, et kodanikuühiskonna ehk osalusdemokraatia tasemelt ei võetud puudega inimeste arvamusi kuulda.

"Meil on tarvis see programm transportida poliitikasse," lausus Kangro ja märkis, et seda tehakse ühes oma lepingulise partneriga, kes on IRL.

Sotsiaaldemokraatide nimekirjas kandideeriv Tanel Talve ütles, et kaalus pikalt, kas kandideerida. Tema arvates on meeskonnana kandideerides lootus suurem asju muuta kui üksi minnes.

Ajakirjanik Kalle Muuli nentis, et kõige raskem oli välja murda mugavustsoonist ja astuda samm poliitikasse siirdumiseks. Kõige tähtsam on tema hinnangul jääda iseendaks. "Mul saab täpselt nii raske või kerge olema, kui palju on mul valijaid. Kui sul on 20 000 häält, siis ikka iga mees ei hakka hüppama," märkis ta.

Muuli tõdes, et mingitel aastatel 1990ndatel oli Isamaaliit kahtlemata ta lemmikpartei, kuid ta ei kaalunud kunagi tõsiselt selle erakonnaga liitumist ega mõelnud minna poliitikat tegema. Samuti on ta Isamaaliitu ajakirjanikuna tõsiselt kritiseerinud.

Ajakirjanikud olid siiski ühel meelel, et Eesti poliitikas on liiga palju nn professionaalseid poliitikuid, kes teavad vähe, mis toimub väljaspool elus. Ajakirjanikul seevastu sellist kogemust jagub.

Muuli tõi välja, et väga palju on inimesi, kes on terve elu poliitikas olnud ja pole mujal töötanud ning neil tekib hirm, et mis saab siis, kui "mind ei valitagi tagasi".

Filmitegija Talvik leidis, et võim on koondunud Eestis liiga väikese seltskonna kätte ning riik on ülepolitiseeritud, kõik kohad on parteistunud. "Poliitika on meie ühise ruumi kujundamine," lausus ta.

"Probleem on selles, et hoitakse võimust kinni võimu pärast," lausus Talvik. Poliitika teevad tema hinnangul räpaseks broilerid, kes kohast kramplikult kinni hoiavad, kes ei tee ühiskonna heaks midagi muud peale kohast kinnihoidmise.

Ajakirjanikud nõustusid, et on halb, kui võim jääb pikka aega ühtedesse kätesse.

Talvik lisas, et kandideerib parlamendivälises erakonnas, et lõpetada neljapartei nn tantsisklemine riigikogus. "Võim rikub. Küsimus on, kui kaua sa vastu jõuad panna," märkis ta.

Toimetaja: Liis Velsker



MUUTUV MEEDIAÄRI
UUDISED
tehnikakommentaar
ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: