Kohtu ajagraafik oleks võimaldanud asja arutamist alustada juba 9. märtsil, kuid kõigil menetlusosalistel ei olnud see juba ette planeeritud töögraafiku tõttu võimalik, ütles Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm ERR-i uudisteportaalile.

Kohtuistungiteks broneeriti ajad 20. aprillist kuni 21. maini ning kohtuvaidluseks planeeriti 2. ja 3. juuni.

Novembri alguses lükkus Vaarmanni (37) ja tema kaassüüdistatavate kriminaalasja sisuline arutamine ühe süüdistatava haigestumise tõttu määramata ajaks edasi.

Vaarmanni ja OÜ Puhkepesa süüdistatakse soodustuskelmuses ja pistise andmises, Oleg Kuzmini (44) ja OÜ-d Avicia soodustuskelmuses ning Ülle Märssi (51) pistise võtmises.

Kohus Vaarmanni ja tema kaassüüdistatavate üle pidi algama 20. oktoobril, kuid siis lükati istung Kuzmini haigestumise tõttu kaks korda edasi.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri süüdistuse järgi taotles Vaarmann ühele osaühingule 2010. aasta septembrist kuni mullu maini põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametist (PRIA) pettuse teel toetust Jõgevamaal asuva hoone rekonstrueerimiseks ja kinnistule välisrajatiste ehitamiseks.

Süüdistuse kohaselt seisnes pettus omafinantseeringu mittetasumises ja ehituskulude suuremana näitamises. PRIA määras OÜ-le toetuse 283 623,79 eurot, millest PRIA maksis välja 95 731,97 eurot. Kuna tekkis kahtlus pettuses, siis ülejäänud toetuse väljamaksmine peatati.

Lisaks süüdistatakse Vaarmanni oma tuttavale PRIA ametnikule pistise andmises selle eest, et too uuriks, mille tõttu toetuse teise osa väljamaksmine venib ning võimalusel kiirendada toetuse väljamaksmist.

Vastutasuna võimaldas Vaarmann PRIA ametnikule sünnipäevapeo korraldamise PRIA-lt saadud vahenditest renoveeritud hoonetes ning Vaarmanni lähedase poolt korraldatava ürituse reklaami meediaväljaandes.

Praegu on kuriteoga saadud vara konfiskeerimise tagamiseks arestitud Jõgevamaal asuv kinnistu, millel hooned renoveeriti, samuti kinnistule seatud hoonestusõigus ja kinnistutele ning hoonestusõigusele seatud ühishüpoteegid.

Kriminaalasja uuris keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ning uurimist juhtis Lõuna ringkonnaprokuratuur.

Riigikogu võttis Vaarmannilt saadikupuutumatuse, et talle saaks esitada süüdistuse ja tema süüasja kohtusse saata.

Üks süüdistatav üritas kohtunikku taandada

Tartu maakohus jättis tänase määrusega rahuldamata Oleg Kuzmini ja OÜ Avicia kaitsja vandeadvokaat Janek Väli taotluse kohtuniku taandamiseks.

Kaitsja taotles kohtuniku taandamist põhjendusel, et asja läbivaatamisega peaks jätkama seaduslik kohtukoosseis kohtunikuna, kelle menetlusse oli kriminaalasi esmalt läinud.

Kohus aga leidis, et praegu asja menetleval kohtunikul puuduvad alused taandumiseks nii Eesti kohtunike eetikakoodeksi kui ka kriminaalmenetluse seadustiku sätetest tulenevalt.

Antud asjas on kohtu esimees kohaldanud seaduslikku õigust erandkorras jagada kriminaalasi ümber sama kohtumaja teise kohtuniku menetlusse vastavalt tööjaotusplaanile, et tagada asja menetlemine mõistliku aja jooksul.

Menetleja muutmine ei ole ega ka näi erapoolik, märkis kohus.

Kriminaalasi on praeguse kohtuniku menetlusse tulnud seaduslikult ja ümberjagamise eesmärk on olnud vajadus tagada riigi poolt asja menetlemine mõistliku aja jooksul.

Vaarmann ei kahtle riigikokku kandideerimise osas

Urbo Vaarmann ütles ERR-i ajakirjanikule saadetud vastustes, et tal puuduvad kahtlused 1. märtsil kandideerimise osas, viidates põhiseaduse paragrahvile 22, mille järgi ei tohi kedagi käsitada kuriteos süüdiolevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. "Usun Eesti kohtusüsteemi võimekusse tegeleda minu kriminaalasjaga eelarvamuste ja survevabalt," märkis ta.

Vaarmann teatas, et tal on piisavalt mõtteid ja ideid, mida soovib Eesti arengu heaks kasutada ning arvukalt toetajaid, kes temasse usuvad. "Mul pole õigust kandideerimisest loobuda üksnes poolelioleva kohtuasja tõttu," kinnitas ta.

"Mulle on riigis kehtivad seadused, selhulgas ka põhiseadus, käitumisjuhiseks ning seepärast on mul raske tolereerida avalikkuse taolist süüdistavat suhtumist. Meil on demokraatia teel pikk maa minna, enne kui jõuame ühiskonda, kus kohtuväliselt süüdimõistmine ning tõestamata faktide alusel mutta trampimine muutub sama taunitud kuriteoks kui on perevägivald või relvastatud rööv. Alles peale seda võime end pidada tõeliselt vabaks kogukonnaks," lisas Vaarmann.