Reelika Leetmaa: koolieelikutesse ja kainikutesse investeerimine on tõhusaim sotsiaalpoliitika ({{commentsTotal}})

Reelika Leetmaa on poliitikauuringute keskuse Praxis juhatuse liige ning töö- ja sotsiaalpoliitika programmi juht.
Reelika Leetmaa on poliitikauuringute keskuse Praxis juhatuse liige ning töö- ja sotsiaalpoliitika programmi juht. Autor/allikas: Praxis

Lõppeval nädalal sai heakskiidu 2015. aasta riigieelarve kogumahuga 8,5 miljardit eurot. Sellest ligi poole moodustavad sotsiaalkaitse- ja tervishoiukulutused, millest omakorda kümnendik kulub lastega perede rahaliseks toetamiseks. Kokku suurenevad rahalised toetused lastega peredele ligi 80 miljoni euro võrra.

Üks uue riigieelarve eesmärkidest on laste vaesuse vähendamine, milles lepiti kokku kevadel sündinud koalitsioonileppes. Selleks kasvavad esimese ja teise lapse toetus uuel aastal 45 ja kolmanda lapse puhul 100 euroni kuus; vajaduspõhine peretoetus kahekordistub ning toimetulekutoetuse maksmisel võrdsustatakse laste osa perekonnapea omaga.

On märgilise tähtsusega, et esimese ja teise lapse toetused suurenevad esmakordselt kümne aasta jooksul. Uudne samm on ka lastele mõeldud osa kasv toimetulekutoetuse valemis.

Praxise hiljuti valminud uuringus1 hinnati peretoetuste ja lasteaiakoha maksumuse mõju laste vaesusele. Töö autorid arvutasid matemaatilise mudeli põhjal läbi koguni sada erinevat teotuste maksmise stsenaariumit, millest uuringuaruandesse jõudis nelikümmend. Mõningaid selle töö tulemusi arvestati juba ka kevadel sõlmitud koalitsioonileppes, kuid mõtlemisainet jagub edasisekski.

Töö tulemused kinnitavad, et kõige odavam viis laste vaesuse leevendamiseks ongi suurendada laste kaalu toimetulekutoetuse arvutamisel. Sellega kaasnevatest täiendavatest kuludest ligi 90 protsenti jõuab allpool absoluutset vaesuspiiri elavate lasteni.

Seevastu vajaduspõhise peretoetuse skeemi arendamine rööbiti toimetulekutoetusega ei ole mõistlik: sellel puudub oluline lisandväärtus võrreldes juba olemasoleva toimetulekutoetuse maksmise põhimõtetega. Vähetähtis pole ka asjaolu, et vajaduspõhist peretoetust taotleb ligi viis korda vähem peresid kui neid, kel selleks õigus on. Pikka iga vajaduspõhisele peretoetusele seega töö tulemuste põhjal ennustada ei julge. Pigem kehtib siin vana tõde – alati ei ole mõtet jalgratast leiutada, piisab ka olemasoleva putitamisest.

Omaette murekoht on toimetulekutoetuse praegune ostujõud. Uuel aastal on toimetulekupiir peale eluasemekulude tasumist 90 eurot kuus lapse kohta. Samal ajal on elatusmiinimumi osaks oleva toidukorvi maksumus ligi 100 eurot kuus, sellele lisanduvad veel kulud riietele, huviringidele, aga ka transpordile. Kui pensionide ja riigikogulaste palgad kasvavad elukallidusega samas rütmis, siis toimetulekupiiri elatusmiinimumi kasvuga automaatselt ei kohandata. Seda otsust ootaks järgmiselt riigikogu koosseisult kindlasti.

Kõige suuremas vaesusriskis on Eestis praegu üksikvanema peres elavad lapsed. Järgmise aasta riigieelarve neile üldise lastetoetuse tõusu kõrval täiendavat rahalist tuge ette ei näe. Eelviidatud uuringust selgub, et üksikvanemate toetamisel võiks vaadata pigem pere tegelikku koosseisu kui lähtuda faktist, et sünnitunnistusel puudub märge isa kohta. Samuti kinnitavad rehkendused, et ka üksikvanemate vaesusriski langetamiseks tasub kaaluda neile lisatoe pakkumist just toimetulekutoetuse skeemi kaudu.

Lisaks rahalisele poolele on laste vaesuse leevendamiseks samavõrd tähtis teenuste kättesaadavus, eelkõige lapsehoiukohtade olemasolu. Praxise töös hinnati ka lasteaiakohtade kättesaadavuse ja kohatasu mõju vanemate töötahtele ning leibkonna vaesusele. Tulemused kinnitavad ootuspäraselt, et samavõrd oluline, kui on lasteaiakoha olemasolu, on selle mõistlik maksumus võrreldes vanemate töötasuga. Kui lasteaiakoha eest tuleb maksta liialt kõrget hinda, ei pruugi töötamine pere rahakotti lisa tuua. Lasteaia kohatasu tõus haavab taas kõige enam üksikvanemaid.

Tasub meeles pidada, et lastesse investeerimine eelkoolieas ja algkoolis on nende tulevast käekäiku silmas pidades kõige kuluefektiivsem sotsiaalpoliitika meede. See on oluliselt tõhusam kui hilisem täiendkoolitus või töötutele pakutav ümberõpe. Nobeli majanduspreemia laureaat James Heckman on oma töödega tõestanud, et pool ebavõrdsusest, mida näeme inimeste elu jooksul saadud palgas, tuleneb nendega enne 18 eluaastat toimunust.

Ka president soovitas riigikogu valimisi välja kuulutades keskenduda Eesti tulevikule. Investeeringud juba sündinud lastesse ehk viiendikku rahvastikust seda kahtlemata ka on. Loodetavasti jätkub erakondadel tahet kuulata lisaks reklaamiasjatundjatele ka sotsiaalpoliitika ekspertide häält ning teha uuel aastal veelgi sisukamaid ja mitmekesisemaid otsuseid laste heaolu kasvatamiseks.

1 Võrk, A., Paulus, A., Leppik, C. (2014). Peredele mõeldud toetuste ning alushariduse ja lapsehoiu rahastamise mõju analüüs vaesusele ja töötamise stiimulitele.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata siit.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio poliitikateemaline päevakommentaar



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: