Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Abipolitseinikke kavatsetakse appi võtta piiri valvamisel

Foto: Postimees/Scanpix

Tänasel üleriigilisel foorumil leiti, et abipolitseinike potentsiaali ei ole veel täiel määral ära kasutatud. See peaks aga muutuma juba järgmisel aastal, kui abipolitseinikke kavatsetakse võtta appi piiri valvamisel.

Vähemalt abipolitseinike puhul ei saa küll öelda, et inimesed ei oleks vabatahtlikust tööst huvitatud, vahendasid ERRi raadiouudised.

Kui aasta alguses oli abipolitseinikke Eestis 805, siis nüüd juba 873 ning kandidaate on järjekorras üle poolesaja.

Politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Varmo Rein, kes ühtlasi koordineerib ameti juurde kuuluvaid vabatahtlikke ütleb, et seni peamiselt patrullimisel abistavate abipolitseinike potentsiaali saab rohkem ära kasutada.

"Võib-olla ennetuse ja piirkondliku politseitöö valdkonnas saaks neid rohkem kasutada," lausus Rein. Ta tõi välja, et samuti on PPA järgmise aasta eesmärgiks võtnud selle, et abipolitseinikud tegutseksid ka koos piirivalvega, eelkõige meie rohelisel piiril Ida ja Lõuna prefektuuris.

"Siin me koos piirivalvebüroodega oleme asja juurutamas praegu," kinnitas Rein.

Inimeste huvi sedasorti vabatahtlikkuse vastu aina kasvab ning ettekujutus sellest, mida nad teha soovivad, muutub aina konkreetsemaks. Koolitused on nüüdseks piisavalt heal tasemel, abipolitseinikel on oma vorm ehk baasasjad on korda saadud.

Mõningate seaduslike küsimustega tegeletakse praegu riigikogus, näiteks et inimesi vähem väntsutataks ning riik ei küsiks üle andmeid, mida on juba inimeselt saanud. Samuti täpsustatakse seaduses abipolitseinike rolli.

Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Eimar Veldre sõnab, et vabatahtlikkuse juures on kõige olulisem tunnustus.

Veldre selgitas, et üks oluline punkt on see, et abipolitseinikud on siiski vabatahtlikud ja see ei ole tasustatav töö. "Oluline on, et abipolitseinik tunneks, et ta on väärtustatud. Kui tal on kulusid, näiteks sõidab kodust jaoskonda ja tagasi, mingid telefonikulud on, need saavad hüvitatud," lausus ta.

Teisalt on Veldre sõnul olulised kooskäimised ja koolitused. "Et oleks ka äge meeskonnavaim," lausus Veldre. Ta lisas, et tähtis on, et politseinikud tunneksid, et see, mida nad teevad, on väga oluline.

Abipolitseinike maine on ühiskonnas õnneks muutunud. Kogukonnas peetakse neist lugu ning neid võetakse politsei partnerina, kes on omamoodi lüli inimeste ja politsei vahel.

Eesti Abipolitseinike Kogu tegevjuht Rasmus Lahtvee nendib, et ühiskonnas vajab veel harjumist mõtteviis, et turvalisus algab igaühest isiklikult.

Lahtvee selgitas, et politsei on oma olemuselt jõustruktuur. "Politsei ei saa inimese eest ära teha kõike. Selleks, et inimesel oleks hea elada, peab ta ise selle nimel hästi elama. Ise käituma seaduskuulekalt, ohuteadlikult, turvaliselt ja seeläbi kogukonnana tegutsema," lausus ta.

Toimetaja: Liis Velsker

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: