"Küsimused, nagu arvata oli, on seekord tiba teravamad kui varasematel aastatel, aga see oli ootuspärane, sest Venemaa olukord on ka tiba teistsugune kui varem," tõdes Tüür Vikerraadio saatele "Uudis+" antud intervjuus.

Positiivne üllatus oli tema hinnangul aga see, et pressikonverentsile lubati küsimust esitama ka üks Ukraina ajakirjanik, kes küsis väga terava küsimuse.

"Ta sisuliselt süüdistas Putinit karistusoperatsiooni läbiviimises Ida-Ukrainas ja küsis, mida tal on öelda hukkunutele. Putin vastas sellele põiklevalt ja ütles, et karistusoperatsiooni viib läbi Kiiev ja edasi läks jutt tavapärase Vene retoorika tasandil edasi. Aga see fakt iseenesest, et lubati selline küsimus sisse, on positiivne, ükskõik, kas seda tuleks tõlgendada kui lihtsalt järjekordset elementi infosõjas või mitte, aga igal juhul fakt kui selline on hea," selgitas Tüür.

Kõige piltiavavam küsimus-vastus oli tema sõnul aga see, kui üks Venemaa ajakirjanik küsis Putinilt, kas poleks aus tunnistada, et kõik praegu toimuv on tasu Krimmi eest ehk Venemaa on ise selles süüdi. Putini vastus oli aga sellele vastupidine - see pole tasu Krimmi eest, vaid tasu suveräänsuse eest. "Ehk et meie ei tee midagi, ainult kaitseme ennast välise surve ja agressiooni eest," lisas Tüür.

Tema sõnul kordus kõikvõimalikele väljastpoolt konstrueeritud ohtudele ja hädadele osundamine üle vastuse.

Enamik küsimustest ja ajakirjanikest olid Tüüri sõnul siiski kontrollitud. "Aga jah, see, et tavapärase ülikontrollitud konteksti sees on tulnud ka teravamaid küsimusi kui seni, näitab seda, et olukord on muutunud ja seetõttu on ka ajakirjanikud sunnitud olema avameelsemad ja küsima teravamalt," lisas ta.

Oma pressikonverentsi sissejuhatavas osas rääkis Putin helget juttu sellest, kuidas järgmisel aastal Venemaa majandus kasvab ja kõik on hästi. Tüüri sõnul oli pressikonverentsi sissejuhatav osa reaalsusest väga erinev.

"Toodi välja kuus-seitse fakti, kuidas seal kõik edeneb, areneb ja pareneb, alates tõepoolest positiivsetest näitajatest nagu iibe paranemine kuni väidetavate majanduskasvude ja eelarveplussideni," märkis Tüür.

Politoloog tõi aga välja momendi, mis pani Putini ebaleva. "Tekkis pool sekundit kestev paus või ebalus Putini enda sõnades, kui ta rääkis majanduskasvust ja mainis seda dollarites. Enne kui sõna "dollar" suust välja tuli, oli umbes pool sekundit ebalevat vaikust, sest ta ei teadnud, kuidas sellest olukorrast välja tulla. Mõni aeg tagasi oli ju keelatud Venemaal kasutada kõikvõimalike majandusnäitajate kirjeldamisel dollari nimetust, nüüd tuli see tal endal üle huulte välja. Hiljem ta läks muidugi kohe tagasi rublade peale ja rääkis sellest, kuidas triljonites rublades on kõik kasvanud, jättes kõrvale pisiasja, et neid triljoneid on saanud erakordselt palju tänu sellele, et rubla on kukkunud," selgitas ta.

Tüür tõi välja, et kuigi raskes majandusolukorras süüdistas Putin välisjõude, möönis ta, et ka keskpank ja valitsus pole teinud kõike. Samas oli ka see õigustav, et on tegemata töid ja on välised vaenlased.

Tüüri sõnul on Putinile omane kasutada õigustusi, et "kõik teised teevad ka". "Seda retoorikat ta armastab kasutada ja tõenäoliselt teeb seda ka edaspidi."

"Aga kuni ta ei paku välja konkreetset lahendust, mida teha või mis saab edasi, seni see ratsionaalselt mõtlevaid majandusinimesi ei lohuta. See, et me teame, et naabrimees on süüdi, ei paranda seda, et me ise halvasti elame. Kuni ei ole kõlanud konkreetset lahendust, kuidas olukorrast välja tulla, mina rubla languse peatumisse eriti ei usu," ütles politoloog.

"Kuni Putin ei paku välja lahendusi, mida teha edasi, kuidas tulla olukorrast välja, ei ole ükski õigustus kunagi üllatav. See, et õigustatakse asju välisfaktoritega, ei ole midagi üllatavat. Kui ta pakuks välja /.../ näiteks, et alates homsest teeme midagi otsustavalt teisiti, siis see oleks üllatus. Seni seda pole juhtunud," lisas Tüür.