Uue karistusseadustiku järgi algab varguse korral kriminaalkuritegu praeguse 64 euro asemel 200 eurost.

Rimi Eesti Food AS pressiesindaja Katrin Bats ütles ERR-i uudisteportaalile, et sellise muudatuse tõttu jääb kannatajaks vara omanik, kes peab kohtus õiguse saamiseks läbima suurema bürokraatia kadalipu.

"Seaduses on öeldud, et väärteo korral võib kahju kannataja pöörduda tekitatud kahju väljanõudmiseks tsiviilkohtu poole. Praktikas tähendab väärteomenetlus kahju kannataja jaoks seda, et kahju tagasinõudmiseks on vaja omanikul teha veel täiendavaid tegevusi ning kanda lisaks täiendavaid kulutusi,"sõnas Bats.

Batsi hinnangul loobub enamik kahju kannatajaid administratiivtakistuste tõttu oma õigusest tsiviilkohtu kaudu tekitatud kahju välja nõuda. "Oma olemuselt jääb omandile tekitatud kahju omanikule endiselt kestma. Juriidiliselt on kahjude väljanõudmise õigus tsiviilkohtu kaudu küll olemas, kuid sisuliselt on tegemist omandi suhtes nn "omavastutuspiiri" tõstmisega 64-lt eurolt 200 euroni," ütles Bats.

Batsi sõnul ollakse Rimis seisukohal, et omandi kaitseks tuleks otsida võimalusi seaduste täiendamiseks sellisel viisil, et ka väärteona kvalifitseeritava varguse puhul tekitatud varaline kahju saaks optimaalsel viisil omanikule hüvitatud.

"Optimaalne oleks seda teha samal administratiivsel viisil, kui riigi tuludesse määratud rahatrahv. Riik sunnib süüdlast 15 päeva jooksul kahju hüvitama või pöörab riik tehtud otsuse täies ulatuses sundtäitmisele. Sundtäitmisele peaks olema pööratud mõlemad osad - nii trahv kui kahju hüvitamine. Sundtäitmisega tekkivad täiendavad kulud tuleks seejuures kanda süüdlasel," pakkus ta välja.

"Professionaalsed vargad on erinevate seadusemuudatustega vägagi kursis ning see konkreetne seadusemuudatus annab neile justkui vabad käed ilma raskemate tagajärgedeta endise 64 euro piiri asemel 200 euro piires varguseid toime panna. Neil on nüüd tagatis, et alla selle piiri on tegemist vaid väärteoga," leiab Bats.

Selveri juhataja Kristi Lomp eeldab, et seadusemuudatus põhineb konkreetsel analüüsil, mis arvestab kuritegevuse hetkeseisu ja vastavate ametiasutuste suutlikust kuritegude ennetamisel ja kurjategijate karistamisel.

Lomp märkis, et antud seadusemuudatus Selveri kauplustele suuremat mõju ei avalda.

"Juhuvarguste osas ei muutu kardetavasti midagi, sest üldjuhul on tegemist inimestega, kes varastavad üksikuid tooteid. Küll võib seadusemuudatus mõnevõrra motiveerida professionaalseid vargaid ja narkomaane, kuna nemad varastavad teadlikult piirmäära ulatuses, et mitte saada kriminaalkorras karistatud, kuid selliseid vargaid tegutseb Selverites vähe," rääkis ta.

Silver Säga Prisma Peremarketist ütles, et antud seadusemuudatus mõjutab kindlasti poevarguste arvu ja seda, mida varastada püütakse.

"Poevargad on üsna täpselt kursis, millises summas kaupa varastada, et pääseda kriminaalvastutusest. Nüüd, kui see piirmäär tõuseb, üritatakse varastada kindlasti uue piirmäära raames ehk siis kallimaid tooteid ja rohkem korraga," hindas Säga.

Kõik kolm kauplusteketti hindavad oma turvasüsteemi tõhusaks.