Asmann: riigi rahata raudteed enam üleval ei pea

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Ahti Asmann. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Eesti Raudtee tulud ületavad küll otseseid kulusid, kuid kui sinna lisada amortisatsioon, siis tekibki kahjum, selgitas riigifirma juht Ahti Asmann.

"Ehk siis kulud me katame ära, aga investeeringuteks enam raha ei jätku," selgitas Asmann intervjuus Vikerraadiole Eesti Raudtee järgmise aasta prognoositavat 9 miljoni euro suurust kahjumit.

2015. aastaks on raudteefirma näinud ette siiski teatud hädavajalikud investeeringuid, kuid need on Asmanni sõnul mõeldud olemasoleva infrastruktuuri säilitamiseks, mitte arendamiseks.

Ettevõte peamine tulu tuleb kaubaveost, kuid selle mahud on langenud hüppeliselt. Kui 2013. aastal oli kaubamaht 24 miljonit tonni, siis 2014. aasta lõpetatakse ligi 19 miljoni tonni juures ning järgmiseks aastaks eeldatakse 17,4 miljonit tonni.

"Tegelikult on vaja lahendada suur küsimus. Oleme mõnda aega rääkinud, et raudtee finantseerimise tänane mudel, kus kõik sõltub kaubaveolt teenitavatest tuludest, ei toimi," rääkis Asmann.

"Selle, et infrastruktuur üldse eksisteeriks, maksab Euroopas tavapäraselt kinni riik. Infrastruktuuri kasutajad maksavad kinni kulu, mis nad tekitavad. Ehk siis see peaks olema kombinatsioon riigi, kauba- ja reisiveoettevõtete ühispanusest," lisas ta.

Asmann ütles, et tänasel päeval on ligi 20 miljonit eurot raha puudu. Ta rõhutas, et näiteks liiklusjuhtimissüsteemidest on 80% ammu amortiseerunud ja vajavad väljavahetamist.

"Meie seisukohast peaks raudtee infrastruktuuri käsitlema analoogselt maantee infrastruktuuriga, mis saab riigieelarvest otse panuse. Sama loogika järgi võiks riik maksta ka raudteele vastavalt sellele, millist kvaliteeti ta soovib saada," ütles Asmann.

Eesti on transiidikanalina juba hinnakonkurentsis kaotanud ja kui hindu tõsta, siis saeks me Asmanni sõnul oksa, millel ise istume.

"Raudteeäri on selles mõttes omapärane, et kui piimatootja otsib Venemaa kõrval uut turgu, siis ta vaatab Soome või Rootsi poole, mida meie teha ei saa. Riigipoolse panuse suurenemine olekski riskide maandamine, sest tänasel päeval sõltub kogu raudtee rahastamine Venemaa kaubavoogudest. Meil ei ole alternatiivi. On ainult üks raudtee ja see ühendab meid Venemaaga," lausus Asmann.

Toimetaja: Priit Luts

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: