Igor Taro: olukord Ida-Ukrainas tasapisi eskaleerub ({{commentsTotal}})

Ukraina sõdur Piski külas mürsku ette valmistamas.
Ukraina sõdur Piski külas mürsku ette valmistamas. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Ukraina üksuste jaoks olid viimased päevad taas rõõmustavad, kuna nende vältel ei hukkunud rindel ükski Ukraina võitleja. Samas on vene separatistid läinud mõnedel rindelõikudel üha agressiivsemaks ning rahu saabumine Ukraina-Venemaa vahelises sõjas lükkub aina kaugemasse tulevikku.

Arglikud katsed Ida-Ukrainas relvarahu kehtestamiseks on viinud mõneks ajaks sõjategevuse vaibumiseni peaaegu kogu rindel. Esimestel päevadel oli tuletegevust minimaalselt, kuid nüüdseks on tulevahetused ja kaugtulelöögid muutunud taas rutiiniks. Toimunud pole ka järjekordseid läbirääkimisi, vaid need on määramata ajaks edasi lükatud.

Näib, et kumbki osapool ei ole veel huvitatud olemasoleva olukorra kinnistamisest. Venemaa teeb näo, et pooldab rahu saavutamist, kuid tegelikkuses jätkab Ida-Ukrainasse relvade ja sõjavarustuse saatmist. Üldiselt juhivad kogu mängu niinimetatud separatistlikul rindel Vene armee ohvitserid, kasutades meedias n-ö tankistidena paari äraleierdatud kohalikku nägu.

Isehakanud liidrid on Donetski ja Luganski oblastis vahetunud juba kolm korda ning kõik märgid näitavad, et ka neljas ei jää tulemata. Vene meedia jaoks pompöösselt läbi viidud valimiste võidumehed on ühtäkki pildilt kadunud.

Vene armee ei ürita enam laialiulatuslikku pealetungi. Enamikul rindelõikudest kasutatakse häirivat tuld. Mariupoli ja Debaltseve piirkonnas piirduvad venelased lihtsalt ukrainlaste positsioonide mõjutamisega käsirelvade ja miinipildujate abil, et Ukraina liialt relvarahumõtteid ei mõlgutaks.

Donetski lennujaamas prooviti üleeile suisa arendada midagi rünnakulaadset, kuid krainlaste kaitse on viimse millimeetrini lihvitud ja lennuväljal pole ühtki jalatäit maad, mis poleks Ukraina suurtükkide ja miinipildujate poolt n-ö sisse lastud. Päästikupunktide ületamine on vene separatistide jaoks alati lõppenud taganemisega.

Aktiivsust on olnud rohkem põhja pool, kus Ukraina positsioone on tulistatud juba kogu venelastel olevast relvastusest – alates pisematest granaadiheitjatest kuni võimsate suurtükkideni. Kui 9. detsembri paiku oli seal kaks tulevahetust päevas, siis eile juba suisa kolmteist. Olukord eskaleerub kõige kriitilisematel suundadel.

Seetõttu on loogiline ka Ukraina kaitsetööstuse jätkuv töö kolmes vahetuses ning üha uute tehnika- ja suurtükipartiide üleandmine armeele. Ajal, kui Venemaa võimalused okupeeritud piirkondi ülal pidada aina ahenevad, kasvatab Ukraina oma kaitsepotentsiaali iga päevaga.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: