Kiirlaenu õigeks ajaks tagasi maksmisega jääb hätta kolmandik laenajaist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kiirlaenureklaam bussipeatuses.
Kiirlaenureklaam bussipeatuses. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Eelmisel nädalal kirjutasime sellest, et televisioonis ja raadios keelatakse kiirlaenude reklaamid. Osalt on põhjuseks kanalite vastutustundetus laenamisele üleskutsumisel, osalt on aga põhjus inimeste vastutustundetus laenamises. Kolmandik laenudest jäävad tähtajaks tagasi maksmata ning kiirlaenuturg kasvab aastas ligikaudu 30 protsendi jagu.

Jõulupühadel kutsub erakanalitel pea iga kolmas reklaam kiirlaenu võtma. Osalt just sel põhjusel saatis pühade-eelsel ajal tarbijakaitseamet meeldetuletuskirja, milles rõhutatakse, et inimesed ei võtaks jõulude ostuperioodil kiirlaenu või ka järelmaksu. "Enne laenu võtmist tuleb hoolikalt läbi mõelda, kas laenu on tõesti vaja võtta ja kas inimene on võimeline hiljem oma maksekohustust täitma," tuletas tarbijakaitse meelde.

ERRi uudisteportaal uuris, kui palju võetakse kiirlaene ja millal. Selgus, et majandusministeeriumil polegi täpset ülevaadet, kui palju ja millal inimesed tarbimislaene, täpsemalt kiirlaene võtavad.

On olemas üldine kiirlaenuturu analüüs, millest leiab näiteks faktid, et 2012. aastal oli reguleerimata kiirlaenuturu laenujääk 118 miljonit ning see kasvab aastas keskmiselt 30 protsenti – aastal 2010 oli see 70, 2009. aastal 90 miljonit eurot.

Laenuturu reguleerimata osas – just nii nimetatakse laenuturu kiirlaenude osa – tegutseb üle 100 ettevõtte ning nende arv kasvab. Üle 90 protsendi turumahust annavad 30 ettevõtet ja 50 protsenti mahust üksnes kuus ettevõtet.

Kasvu üheks põhjuseks on eriti viimasel ajal märgatav trend, et teistest Euroopa liikmesriikidest tulevad ettevõtted Eestisse, kuna Eestis kehtivad laenuandmisele leebemad nõuded (nt OÜ Mogo, 4finance OÜ).

Intressid ja krediidikulukus on reguleerimata laenuturul kommertspankade tarbimislaenudega võrreldes oluliselt kõrgemad ning krediidikulukusest moodustavad kõrvalnõuded (lepingu sõlmimise ja muutmise jms tasud) suurema osa kui kommertspankade tarbimislaenudel.

Ülevaates tuuakse välja, et erinevate hinnangute kohaselt ei maksa tähtajaks tagasi ligikaudu kolmandikku laenudest. Kui 2010. aastal otsis Tallinna sotsiaaltöö keskusest abi 418 kiirlaenuvõlgadega hädas olevat isikut, siis 2011. aastal 443 isikut, 2012. aastal 678 isikut ja 2013. aasta 9 kuu seisuga oli neid juba 641 isikut.

Ülevaates tuuakse välja, et inkassofirmade portfellides on laenajaid, kellele esitati nõue hilinenud tagasimakse tõttu kokku 37 725. Samas maksehäireregistris on neid 34 706. See näitab küll kätte enam-vähem sama suurusjärgu laenu tagasimaksega raskustes olevate inimeste osas, kuid viitab asjaolule, et kõiki võlgnikke ilmselt maksehäireregistris pole – inkassofirmade portfellides on neid rohkem.

Jõuluostlemiseks ei tasu tarbimislaenu võtta

Tarbijakaitsesse pöörduvad inimesed enamasti nõu saamiseks kiirlaenuteenuse osutamist puudutavate küsimustega. Selle aasta 11 kuuga on tarbijakaitse saanud 136 kiirlaenuga seotud kirjalikku kaebust ja järelpärimist. Telefoninõustamisi ja vastuvõtte on tarbijakaitseamet kiirlaenu teemal pidanud tegema 217 korral.

Tarbijakaitseamet on 2014. aasta jooksul kontrollinud kokku 19 kiirlaenuandja kodulehte, lepingutingimusi ja vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist maksevõime hindamise aspektist.

Peamiste rikkumistena on amet tuvastanud, et:

* ettevõte ei edasta tarbijatele teabelehte ega püsival andmekandjal lepingudokumente;
* tingimustest ei ole võimalik aru saada, kas intressi arvestatakse laenujäägilt või kogu laenusummalt;
* lepingust 14 päeva jooksul taganemine ja laenulepingu ennetähtaegne lõpetamine (hüvitise määr ja intressinõude keeld) ei olnud kooskõlas viimase õigusliku regulatsiooniga;
* kohustuste täitmise järjekord ei vastanud võlaõigusseaduses esitatud nõuetele;
* meeldetuletuskirjade jm võlgnevuse menetlemistega seotud tasud olid kõrged ja õiguslikult põhjendamata;
* hinnakirjas on kehtestatud tasusid teenuste eest, mis on seaduse või lepingu järgi laenuandja kohustused või tegevused.

Kuigi enamik ettevõtteid, kellel esinesid puudused, on rikkumised kõrvaldanud, soovitab tarbijakaitseamet inimestel siiski enne finantskohustuse võtmist olla tähelepanelik, et teha enda poolt kõik selleks, et hiljem probleeme ei tekiks.

Jõulueelsel ja -aegsel ostuajal ei tasu kergekäeliselt võtta tooteid järelmaksuga või laenata raha kiirlaenuna, ehkki just sel ajal aastast võib ostumaania seda kõige enam soodustada.

Laenu saab tagastada ennetähtaegselt intressita

Tasub teada, et tarbijal on õigus laen tagastada ennetähtaegselt kas osaliselt või täielikult. Sellisel juhul ei pea krediidi kasutamata jätmise aja eest tasuma intressi ega muid kulusid. Laenuandjal on õigus küsida hüvitist, milleks on 0,5 protsenti ennetähtaegselt tagasimakstud krediidi summast, kui see periood on lühem kui üks aasta. Kui tegemist on pikema perioodiga kui üks aasta, siis on hüvitiseks üks protsent tagastatavalt laenusummalt.

Makseraskustesse sattudes tuleb teavitada enda olukorrast laenuandjat ja üritada leida koos mõistlik lahendus. Tasub teada, et kui tarbija on teinud tagasimakse, aga sellest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, siis peab laenuandja arvestama esimeses järjekorras tasutuks võla sissenõudekulud, teises järjekorras laenu põhisumma, kolmandas järjekorras intressi ja neljandas järjekorras muud kohustused, milleks võib olla viivis.

Toimetaja: Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: