Tüür: Venemaa sõjaline doktriin annab aimu, kuidas ta kavatseb lähiriikides tegutseda
Euroopa Parlamendi saadik ja endine välisminister Urmas Paet leiab, et uuendatud sõjalise doktriiniga jätkab Venemaa oma varasemat hoiakut, mille järgi on NATO laienemine ja NATO tugevus üks peamisi Venemaa ohuallikaid. Tartu ülikooli politoloog ja Venemaa ekspert Karmo Tüür soovitab doktriini ümber pöörata, et näha, kuidas Venemaa kavatseb tegelikult edaspidi tegutseda.
Välispoliitika asjatundjad kinnitavad, et Venemaa uuendatud sõjalises doktriinis ei ole tegelikult midagi uut ja enneolematut. Nagu varemgi, on seal ka nüüd Venemaa enda jaoks ühe peamise ohuallikana nimetanud NATO laienemist ja tegevust, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Küsimus on ajastuses ja ka ajastus on selles mõttes loogiline, et kui vaadata Venemaa viimaste kuude käitumist just ennekõike Ukrainas, siis tuli nii sisemaisele auditooriumile kui ka väljaspoole veelkord oma tegevuse motiive põhjendada ja teha seda nii, nagu nad on seda kogu aeg teinud - et see on justkui vajalik Venemaa kaitseks," selgitas Paet.
Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson lisas, et Putini kinnitatud doktriin on järg varasematele dokumentidele. Tema sõnul õhkub sellest külma sõja vaimu ning see näitab selget suunda läänevastasusele.
"Minu arvates on tähtis silmas pidada, et need ohukolded ja -allikad, mida kirjeldatakse, kattuvad kindlasti laiemalt Balti ja Poola regiooniga. Teisest küljest vahendid, kuidas Venemaa kirjeldab tänast sõjapidamist, on sisuliselt üks-ühele maha kirjutatud iseenda tegevusest näiteks Krimmis või Ida-Ukrainas," rääkis Mihkelson.
Seal kasutatakse Mihkelsoni sõnul erinevaid mõjutusvahendeid, alates otsesest sõjalisest sekkumisest propaganda tegemiseni.
Politoloog ja Venemaa ekspert Karmo Tüür soovitas doktriini lugeda n-ö tagurpidi.
"Tavaliselt, kui inimene kirjeldab oma ohte, siis ta tegelikult räägib sellest, mida tegelikult ise teha tahab. Selles mõttes annab Venemaa aimu sellest, kuidas ta kavatseb lähiriikides tegutseda - vähem tegutseda sõjaliste instrumentidega, rohkem informatsiooniliste, poliitiliste ja majanduslike meetmetega," selgitas Tüür.
Veel ütles Tüür, et seekord rõhutati doktriinis varasemast rohkem mittesõjalisi meetmeid.
"Või mittesõjalisi ohte. Räägiti inforuumi kahjustamisest, räägiti sellest, kuidas välisriikide poolt rahastatud parteid riigis sees võivad midagi korraldada jne. Veidi vähem oli tavapärast tuumasõja retoorikat," tõdes Tüür.
Politoloogi hinnangul on doktriin küll tehniline dokument, kuid annab lugedes aimu Venemaa poliitikast.
Toimetaja: Merili Nael