Märgi kasutuselevõtu eesmärk on väärtustada Mulgimaa väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid, luua turundusvõimalusi ja aidata kaasa uute töökohtade loomisele, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Viiendat põlve mulk Indrek Palu sai äsja tööle oma väikefirma, mis toodab Mulgimaal kasvanud köögiviljadest Mulgi krõpse - toodet, millel võiks olla turgu ka välismaal. Praegusele Valga- ja Viljandimaale jääval ajaloolisel Mulgimaal tegutseb aga teisigi põnevaid väikeettevõtteid, kelle valmistatut saab tavaliselt osta laatadel, kuid laiemalt nende kaupu ja teenuseid ei tunta.

Aasta lõpul üheksa kavandi seast välja valitud Ants Tammani kujundatud Mulgi märk peaks aitama mulgimaist ja loodussõbralikku esile tuua ning tunnustama neid, kes on oma äris suutnud ühendada traditsioonid ja tänapäeva. Mulgi märk kujutab mulgi kaabut, millel on kaaruspaela motiiv.

OÜ Mulgi krõpsud juhatuse esimees Indrek Palu arvab, et see märk võiks koondada väiksemaid ettevõtteid, kes toodavad toitu, käsitööd või muud, samuti teenusepakkujaid.

Esimesed Mulgi märgid loodetakse välja anda ülejärgmisel aastal toimuval Mulgi laulu- ja tantsupeol. Märgi saajad valib välja Mulgimaa arenduskoda, kelle hinnangul võiks esialgu sellise tähise saajaid olla 30. Valga- ja Viljandimaad peetakse paigaks, kus on hea elada, kuid kust on paljud tööpuudusel lahkunud.

Mulgimaa arenduskoja juhatuse esimees Ene Saar ütles, et märk antakse siis, kui toode või teenus omab mulgi väärtusi. "Kindlasti ei annaks me seda märki sušibaarile," rõhutas ta.

Kuigi tarbijaile võib tunduda, et pakendid on kaubamärke täis - alates eestimaisust ja kvaliteeti kinnitavast pääsukesemärgist -, on ka piirkondlikud päritolutähised võitmas üle Eesti populaarsust. Ja ehk peagi ka konkureerivad omavahel.