Mälestati Eesti vastupealetungi algust Vabadussõjas ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Anija vallas mälestati Eesti vastupealetungi algust Vabadussõjas 1919. aasta jaanuari alguspäevadel, esimene vastupealetungi operatsioon toimus soomusrongi toetusel Kehra ja Aegviidu vahel. Praeguses Lahinguvälja rongipeatuses avati mälestustahvel, Aegviidu vanas raudteejaamas aga soomusrongidele pühendatud näitus.

Kehra ja Aegviidu vahel Harudevahe talu juures peatus 96 aastat tagasi Soomusrong nr 1. Kõrvaloleval heinamaal toimus esimene edukas Eesti vastupealetungi lahing, mis sundis punaväelased metsa laiali jooksma, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Nõukogude kord hävitas seal asunud mälestusmärgi. Ainus mälestus võiks olla endise raudteevahi putka hekki kuulunud elupuu.

"Siin oli raudteevahi majakene ehk raudteeputka, kus oli kaks perekonda. Kui toimus see lahing, soomusrong tuli Kehra jaamast - siit on mõni kilomeeter Kehra jaama. Soomusrong jäi raudteeputka varju. Soomusrongi dessant tuli raudteeputka tagant /.../ ning punased olid siin metsade ääres ja löödi soomusrongi dessandi poolt taganema," kirjeldas MTÜ Kehra Raudteejaam liige Valdo Praust.

Punaväelased olid 1918. aasta lõpuks jõudnud 30 kilomeetri kaugusele Tallinnast ja kuuest põhilahingust, mis peatasid nende edasitungi ja sundisid põgenema, toimus neli Anija vallas.

Aegviidu raudteejaama jõudis soomusrong nii, et vastane oli maha jätnud sõjatehnikat, mida Tallinna peale minekuks toodud oli, ja muudki.

"Taganevad punased ei suutnud enam muud teha, kui jätsid maha kõik kokkuröövitud hõbeda ja muud serviisid ning teetassid ja kanakintsud olid veel pooltoored," ütles MTÜ Aegviidu Jaam juhatuse liige Tõnis Raudla.

Siin oli toimunud murrang Vabadussõjas - kuu ajaga oli Eesti punastest vabastatud. Soomusrongid, mille üks komandör, Anton Irv hiljem langes, ei mänginud selles sõjakäigus väikest rolli.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: