Mälestati Eesti vastupealetungi algust Vabadussõjas ({{commentsTotal}})

Anija vallas mälestati Eesti vastupealetungi algust Vabadussõjas 1919. aasta jaanuari alguspäevadel, esimene vastupealetungi operatsioon toimus soomusrongi toetusel Kehra ja Aegviidu vahel. Praeguses Lahinguvälja rongipeatuses avati mälestustahvel, Aegviidu vanas raudteejaamas aga soomusrongidele pühendatud näitus.

Kehra ja Aegviidu vahel Harudevahe talu juures peatus 96 aastat tagasi Soomusrong nr 1. Kõrvaloleval heinamaal toimus esimene edukas Eesti vastupealetungi lahing, mis sundis punaväelased metsa laiali jooksma, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Nõukogude kord hävitas seal asunud mälestusmärgi. Ainus mälestus võiks olla endise raudteevahi putka hekki kuulunud elupuu.

"Siin oli raudteevahi majakene ehk raudteeputka, kus oli kaks perekonda. Kui toimus see lahing, soomusrong tuli Kehra jaamast - siit on mõni kilomeeter Kehra jaama. Soomusrong jäi raudteeputka varju. Soomusrongi dessant tuli raudteeputka tagant /.../ ning punased olid siin metsade ääres ja löödi soomusrongi dessandi poolt taganema," kirjeldas MTÜ Kehra Raudteejaam liige Valdo Praust.

Punaväelased olid 1918. aasta lõpuks jõudnud 30 kilomeetri kaugusele Tallinnast ja kuuest põhilahingust, mis peatasid nende edasitungi ja sundisid põgenema, toimus neli Anija vallas.

Aegviidu raudteejaama jõudis soomusrong nii, et vastane oli maha jätnud sõjatehnikat, mida Tallinna peale minekuks toodud oli, ja muudki.

"Taganevad punased ei suutnud enam muud teha, kui jätsid maha kõik kokkuröövitud hõbeda ja muud serviisid ning teetassid ja kanakintsud olid veel pooltoored," ütles MTÜ Aegviidu Jaam juhatuse liige Tõnis Raudla.

Siin oli toimunud murrang Vabadussõjas - kuu ajaga oli Eesti punastest vabastatud. Soomusrongid, mille üks komandör, Anton Irv hiljem langes, ei mänginud selles sõjakäigus väikest rolli.

Toimetaja: Merili Nael



Rimšēvičs (vasakult teine) ja Pilštšikov tema kõrval 22. augustil 2010. Venemaal jahipeol.
"Läti panganduse eripära"

AP: Läti keskpanga juht nõudis pistist ja käis Putini liitlastega jahil"Läti panganduse eripära"

Uudisteagentuur Associated Press kirjutab, et Läti keskpanga president Ilmārs Rimšēvičs nõudis Norvik panga juhtidelt 100 000 eurot kuus, et pank saaks edukalt Läti turul tegutseda. Samuti tuleb artiklis esitatud väidete põhjal esile Rimšēvičsi võimalik seotus Venemaa suunalt organiseeritud rahapesuga, mis omakorda võib tähendada ka väljapressimisohtu Kremli eriteenustelt.

Maratonil kokku kukkunud professor Rein Ahas suri

Suri Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm

uudised
ALKO1000 alkoholipood Lätis Valkas Eesti piiri ääres.
Lisapealkiri

Ministeerium hindab alkoholiaktsiisi tegelikuks alalaekumiseks 23 miljonitLisapealkiri

Alkoholiaktsiisi mullusest 55 miljoni euro suurusest alalaekumisest ligikaudu pool ehk 28 miljonit eurot laekus riigile tegelikult 2016. ja 2018. aastal enne aktsiisitõusu soetatud varude tõttu. Piirikaubandusest või tarbimise vähenemisest tulenev alalaekumine oli möödunud aastal ligikaudu 23 miljonit eurot, näitavad rahandusministeeriumi arvutused.

uudised
Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: