Alaealise abordiõigust käsitlev seadusemuudatus läheb peagi teisele lugemisele ({{commentsTotal}})

Naistearstid pooldavad seadusemuudatust, millega lubataks alaealisel ise otsustada abordi tegemise üle. Kriitikud aga leiavad, et erandlike juhtumite pärast ei peaks üldist regulatsiooni muutma.

Praeguse korra kohaselt peab nõusoleku alaealisele rasedale abordiks andma ka lapsevanem. Õiguskantsler tõi suve alguses välja, et praegune kord on vastuolus põhiseadusega, seejuures naiste enesemääramisõigusega ning seda tuleks muuta, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Õiguskantsleri ettepanekul tegeletakse praegu põhimõtteliselt seaduse tagasipööramisega, sest kehtiv kord muudeti selliseks 2009. aastal ja alates sellest näevad naistearstid juhtumeid, kus alaealist rasedat naist sunnitakse vanemate poolt talitama nõnda nagu lapsevanem seda soovib, olgu selleks siis kohustus aborti teha või sünnitada.

Eesti Naistearstide Seltsi president Made Laanpere arvas, et hetkel kehtiva seaduse jõustumisest alates on igal naistearstil vähemalt üks kurb lugu rääkida sellest, kuidas vanemate nõusolek on mõjutanud pere suhteid.

"Meil on igal ühel lugu rääkida, aga piisab vaid ühest alaealisest, kelle õigused tegelikult seatakse kahtluse alla või riivatakse neid, sest tegelikult lapsevanemad soovivad midagi muud, kui soovib see alaealine," märkis ta.

Laanpere ütles, et kohustusega kaasata lapsevanem jäetakse tihti kõrvale isik, keda alaealine tegelikult usaldab. Kõige räigemad on tema sõnul näited juhtumitest, kus isa vägistab oma lapse ning sunnib rasestunud last sünnitama.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof (SDE) tõi välja, et praeguse seaduse järgi saab sellise tüli lahendada vaid kohtus.

"Tekib küsimus, mille järgi kohus otsustab, kas laps peaks aborti tegema või peaks raseduse lõpuni kandma. Tänases Euroopas on see mõnevõrra kummaline, kui kedagi sunnitakse vägivaldselt aborti tegema või vastu tahtmist sünnitama," lausus Pikhof.

Kriitikute arvates ei peaks üldist korda erandlike juhtumite tõttu muutma

Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks on riigikogus arutluse all oleva muudatuse vastu ja sellest aktiivselt märku andnud, saates hulgaliste e-kirju poliitikute postkasti.

"Tõepoolest, tegemist on sedavõrd kaaluka otsusega, milleks oleks vaja vanemate või muu eestkostja nõusolekut," sõnas SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks esimees Varro Vooglaid.

Samas tunnistas Vooglaid, et erandeid peaks siiski tegema näiteks juhtumite puhul, kus laps kasvab kasuperes ja lapsevanem ei hooli alaealisest noorest, kes tahab aborti teha.

"Ma arvan, et peaksid olema mingisugused regulatsioonid selle jaoks, et tegeleda ka erandjuhtudega," rääkis ta. "Aga mis on põhimõtteliselt vale, on see, kui üldreeglit hakatakse kujundama erandjuhtude järgi, sellisel viisil püüda lahendada mingit probleemi, tekitatakse tegelikult veelgi suurem probleem."

Muudatus tuleb riigikogus teisele lugemisele 20. jaanuaril.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: