Paar päeva tagasi sai teatavaks, et põlevkiviõli tootja Viru Keemia Grupp koondab naftahinna languse ja sisseostetava tükipõlevkivi hinna tõttu kavandatust rohkem töötajaid, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Majandus- ja taristuminister Urve Palo ütles valitsuse pressikonverentsil, et praegu on analüüsimisel võimalikud muudatused ressursitasude süsteemis.

VKG juhatuse esimees Priit Rohumaa ütles teisipäeval, et ettevõte jätkab kulude vähendamist ja nüüdseks on selge, et koondatakse üle 200 inimese. Enne koondamisi töötas VKG-s üle 2300 inimese.

Brenti naftabarreli hind on tänases kauplemises liikunud 51 dollari juurde. Rohumaa sõnul on VKG õlitootmise jaoks tasuvuspiiriks, kui naftabarreli hind on 85-90 dollarit.

"See on tase, kus töötajad, palgad, maksud ja põlevkivi on tasutud ja lisaks on võimalik laene teenindada ja omanikele investeeritud kapitali tootlust," kommenteeris Rohumaa.

Põlevkivisektori olukorda arutasid esmaspäeval rahandusminister, majandus- ja taristuminister ning keskkonnaminister.

Majandus- ja taristuministri Urve Palo rääkis täna valitsuse pressikonverentsil, et kohtumiselt jõuti järeldusele, et tükipõlevkivi hinna küsimuse peavad lahendama omavahel lepingupooled ehk VKG ja Eesti Energia.

"Me leppisime ka kokku esmaspäeval, et me liigume kiirendatud korras edasi põlevkivi lõpptoodete maailmaturu hinnast sõltuva ressursitasu metoodika väljatöötamisega, et rakendada see võimalikult kiiresti," rääkis Palo.

See tähendaks Palo selgitusel seda, et ressursitasu ei oleks mitte fikseeritud, vaid see sõltuks sellest, milline on nafta hind. Kui nafta turuhind on kõrge, siis teenib ka riik ressurssi müües rohkem ja kui nafta turuhind on madalam, siis on ressursitasu madalam, riik teenib küll vähem, aga samal ajal jääb ministri kinnitusel sektor ellu, säilivad töökohad jne.

Palo sõnul pole kavas muuta põlevkivi kaevandamise lubatud mahtu. Praegu on see kogumaht aastas 20 miljonit tonni. Peaminister Taavi Rõivas ütles, et kaevemahtude jaotuse otsuse tegi riigikogu 2009. aastal ja selle muutmise vajadust on ministrid analüüsinud.

Rõivas rääkis, et tänase arutluse käigus kerkis üles üks ettepanek, mille tõi lauda rahandusminister. "Näiteks arvestada kaevemahtusid viie aasta keskmisena. Leida mingeid võimalusi, et konkreetsetel keerulistel olukordadel, mis on tingitud nafta maailmaturu hinnast, ettevõtete jaoks olukorda leevendada," tõi ta välja.

Keskkonnaminister Mati Raidma tõdes samas, et kaevemahtude suurendamine ei pruugi lahendust tuua. Ta märkis, et kaevandamise käigus saab tükipõlevkivi 30-40 protsenti, ülejäänud on peen põlevkivi. VKG-l on keskkonnaministri sõnul platside peal miljonites tonnides peent põlevkivi välja kaevatud, kuid mitte kasutatud.

"Ma ei näe, et see oleks väga ratsionaalne edasiminek anda juurde neid kaevandusmahtusid selleks, et välja kaevandada suurtes kogustes peen põlevkivi, mida hetkel ei kasutata. Need lahendusteed ja need mustrid on märkimisväärselt keerukamad kui aeg-ajalt sellest kuvandist tundub," lisas Raidma.