Euroopa ootab ärevusega Islamiriigist koju naasvaid "noorsõdureid" ({{commentsTotal}})

Foto: Reuters/Scanpix

Kui Euroopasse hakkavad naasma Islamiriigi eest sõdivad vabatahtlikud, võivad sellised massimõrvad, nagu oli Pariisis, sageneda.

Näiteks Rootsis on piirkondi, kuhu võimud minna ei julge, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Sama ootab ka Soomet, kui pagulaste hulka vastutustundetult suurendada. Nii arvavad "Aktuaalse kaameraga" vestelnud Saksa ja Soome eksperdid.

Islamiäärmusluse teke Euroopa noorte hulgas on seotud Lääne poliitikute hirmu ja silmakirjalikkusega.

Eesti humanitaarinstituudi arabistika professor Otto Jastrow ütleb, et Lääne-Euroopa kolmanda põlvkonna islamikogukonna noored on kaetud sotsiaaltagatistega, ei ole haakunud kohaliku ühiskonnaga ning ammutavad netist islamiäärmuslaste propagandat.

Tekkinud olukorras süüdistab Jastrow silmakirjalikke ning argu Euroopa poliitikuid. Jastrow tõi välja, et Saksamaal tohib Islamit propageerida, ka džihaadi ehk sõda. Ka juutidevastast propagandat tohib teha.

"Kui aga murelikud kodanikud - näiteks PEGIDA tänavale lähevad, et islamiseerumise vastu meelt avaldada, sõimavad neid nii poliitikud kui ajakirjandus. See tuleneb sellest, et kõigil on Islami ees hirm nahas. Siin oleks aeg poliitilisteks sammudeks," leidis Jastrow.

Saksamaalt on suundunud noori Süüriasse Islamiriigi eest võitlema. Tagasi tulles on nad ohuks Saksamaale.

"Kui esimesed võitlejad Süüriast tagasi tulevad - tegu on kogenud inimestega, kes oskavad relvi kasutada, ja kui nemad hakkavad eilse pariisi juhtumi eeskujul rünnakuid korraldama, siis on sakslased abitud nende vastu," tõdes Jastrow.

Jastrow ei tea, kuidas noorte islamistide radikaliseerumise vastu saada. Saksamaa peaks patsifismist üles ärkama, ütleb ta.

Soome Ülikooli professor Timo Vihavainen ütleb, et ka Põhjamaades tunnetavad paljud islaminoored end teistest kõrgemal olevat ja islamipropaganda annab neile sealjuures julgust juurde.

"Rootsis on 55 piirkonda, kuhu ametivõimud minna ei julge. Soomes ei ole veel ühtegi ja loodame, et ei teki ka. Siiski - kui neid inimesi juurde tuleb, siis tekib see olukord ka Soomes. Kõikjal mujal on nii juhtunud," rääkis professor ja raamatu "Äratuskell õhtumaadele" autor Timo Vihavainen.

Eesti ei kuulu pagulaste lemmiksihtpunktide hulka. See annab meile ehk võimaluse valida, kellele "Tere tulemast!" öelda. Nii arvab Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski.

"Eesti ei ole väga suur sihtmärk olnud pagulastele ja põgenikele ja ei saa selleks ka lähimas tulevikus, mis muidugi võimaldab meil immigratsiooni kontrollida. Ja võibolla annab siis paremaid võimalusi tuua siia neid inimesi, kes midagi oskavad," lausus Bahovski.

2013. aastal anti pagulasstaatus seitsmele inimesele. 2012. aastal said Eesti elamisloa kolm isikut perekondade taasühendamise kaudu.

Toimetaja: Liis Velsker



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: