Galerii: Vabaerakond kinnitas valimisprogrammi ja nimekirjad ({{commentsTotal}})

{{1420977688000 | amCalendar}}

Eesti Vabaerakonna üldkogu kinnitas täna Tallinnas Kamahouse'is erakonna valimisnimekirjad, valimisplatvormi ja programmilised sõnumid riigikogu valimisteks.

Eesti üks värskemaid erakondasid, Eesti Vabaerakond pidas täna valimiste eelset üldkogu. Kogunemisel pandi paika ringkonna nimekirjad, arutati valimisprogrammi üle ja jagati soovitusi, kuidas kandidaadid saaksid paremini kampaaniat teha. Eriti rõhutati koosolekul, et ühiskonnas on vajadus värske jõu ja muutuste järele ning Vabaerakond on parim alternatiiv tänastele nö kartelliparteidele. Partei keskseks valmisloosungiks on „Aru Pähe!“, mille mõtles välja Peeter Volkonski.

Lubadused peavad olema reaalsed

Vabaerakonna esimees ja endine IRL’i liige Andres Herkel ütles oma kõnes erakonnakaaslastele, et kui lähtuda Reformierakonna kurikuulsast kampaaniast Eesti viie rikkama riigi hulka, siis peaks Reform eelseisvatel valimistel lubama valijatele 1500 eurost miinimumpalka. Herkel näeb, et järgmise valitsemistsükli ehk nelja aasta jooksul saab miinimumpalk tõusta maksimaalselt 700 euro piirini.

Et tänasel päeval jääks maksumaksjale raha rohkem kätte plaanib Vabaerakond tõsta maksuvaba miinimumi 500 euroni ning tulumaksu 25 protsendini. “Nii peaks jääma 3/4 maksumaksjatest rohkem raha kätte,“ uskus Herkel. Samuti on Vabaerakond programmi sisse kirjutanud alkoholi- ja tubakaaktsiisi kasvu ja magusamaksu kehtestamise.

Ettevõtlus ja julgeolek

Andres Herkeli väitel saab Vabaerakonna ettevõtluspoliitika olema pigem liberaalne, et soodustada just maakohtades olevate väike-ettevõtjate tegevust. Selle jaoks on Vabaerakond nõus langetama sotsiaalmaksu ja seadma ettevõtete tulumaksu 12 protsendi peale. “Kui miinimumpalka tõstetakse liiga kiiresti, siis järgneb sellele väljarände tõus ning ettevõtluse lahkumine maakohtadest,“ tõdes Herkel üldkogul.

Maaelu arendamise kõrval näeb erakond tähtsana ka kaitsekulutuste tõstmist 3 protsendini SKT-st ning eraldi seisva Piirivalveameti taasloomist. Herkel tõdes, et vaadates tänast julgeoleku situatsiooni Ida-Euroopas ning Prantsusmaal äsja toimunud sündmusi, siis peame järjest rohkem tähelepanu pöörama riigi välistele ohtudele. Samas Vabaerakonna nimekirjas kandideeriv Sergei Metlev avaldas arvamust, et välisohtude kõrval peab erakond analüüsima ka siseriiklike ohtusid ning programmi lisama sisejulgeoleku eesmärgid.

Üldiselt on nimekirjad paigas

Üldkogul esitleti ka ringkondlike nimekirjasid. Esinumbriteks on tõstetud pigem poliitika välised näod, kes peaksid esindama Vabaerakonna värsket olemust. Näiteks võib siin kohal tuua Artur Talviku, kes läheb vastamisi parlamendi parteide esinumbritega Harju- ja Raplamaal, või Emil Rutiku, kes on Vabaerakonna esinumber Lääne-Virumaal.

Kui vaadata Vabaerakonna valimisnimekirja soolise jaotuse põhjal võib öelda, et see on pigem orienteeritud meeskandidaatile ning selle tõi välja ka erakond oma nimekirjasid esitledes. Ainus ringkond, mis praegusel hetkel Vabaerakonnale pea valu tekitab, on Ida-Virumaa, kus kandidaadid on küll koos, kuid pole paika pandud järjestust ega ringkonna esinumbrit.

Esinumber ja varivalitsuse peaminister

Nimekirjade avalikustamise järel valiti ka Vabaerakonna esinumber. Sellele positsioonile kandideerisid kaks kandidaati – Andres Herkel ja Artur Talvik. Artur Talviku kandidaatuur oli seejuures erakordne, sest Talvik ei kuulu otseselt parteisse. Vabaerakonna esinumbriks sai küll Andres Herkel, kuid esinumbrina andis ta käsu Talvikule moodustada varivalitsus, kes peaks mööda Eestit ringi sõitma ning levitama erakonna sõnumit.

Seega jaotati esinumbri kohustused mõlema kandidaadi vahel. Artur Talvik ütles, et talle meeldis sisevalimiste protsess Vabaerakonnas ning tal on hea meel, et sellise positsiooni endale saanud on. “Eesti poliitika vajab hapnikku,“ tõdes Talvik üldkogul esinedes. Ta lisas, et praegune peaminister (Taavi Rõivas – toim.) on justkui käpiknukk, kes saab korraldusi partei tagatubadest ning rahva eest on riigivalitsemine ära peidetud. “Toome demokraatia rahvale lähemale,“ skandeeris Talvik.

Kuidas jõuda valijani?

Üldkogu lõpetas kõnede voor, kus erakonna liikmed ja meediajuhid jagasid üksteisele soovitusi kuidas kampaaniat oma ringkonnas läbi viia. Erakond on eesmärgiks seadnud koguda 15 kohta riigikogus. Seda proovitakse teha rohujuure meetodil ehk minnes inimese juurde tänaval ning tutvustada talle parteid ning selle eesmärke.

Endine IRL’i liige Jüri Adams tõdes, et väike-erakonnana ei ole Vabaerakonnal võimalust olla partner mõnele tänasele parlamendi parteile. Samuti lisas Adams, et tema hinnagul tegeleb partei praegu liiga palju erakondliku ja valimisprogrammi koostamisega. Adams soovitas, et seda tuleks teha siis kui valimised on juba möödas.

Adams lisas, et praegusel hetkel pole ühtegi parteid, mille nimekirjas kandideeriks Eestile ohtlike inimesi. “Selles ei oleks midagi halba, kui me ei ületaks valimiskünnist,“ ütles Adams lisades, et Vabaerakond võiks olla hea poliitiline jõud ning surve avaldaja ka väljaspool parlamenti.

Üks Vabaerakonna esinumbreid Artur Talvik Adamsi sõnavõtuga otseselt nõus ei olnud ja ütles, et Vabaerakond ei pea püüdma hääli teistelt parteidelt, vaid tooma valijakasti juurde inimesed, kes valima minna ei taha. Talvikul on plaanis korraldada Harju- ja Raplamaa rahvamajades kihutuskõnesid nii nagu seda tehti esimese Eesti Vabariigi ajal. “Me peame tooma poliitika tagasi rahva juurde ja tegema rahvapoliitikat,“ ütles Talvik. Samuti soovitas Talvik Vabaerakonna kandidaatidel kasutada uusi meetodeid valijate püüdmiseks ning hoiduda diskuteerimast parlamendi erakondadega nende poolt ette antud teemadel. “Ärge minge poksima kartellierakondade poksiringi vaid looge oma poksiring ning poksige nende erakondadega seal,“ soovitas Talvik.

Toimetaja: Allan Rajavee

Allikas: Martin Dremljuga



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: