"Reporteritund": Venemaa sõjalistes sammudes oma naabrite vastu pole midagi juhuslikku ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Vene luurelennuk IL-20.
Vene luurelennuk IL-20. Autor/allikas: Wikimedia Commons

Endine kaitseväe juhataja, erukindral Ants Laaneots usub, et Venemaa tegevuses nii Ukrainas kui ka Läänemere pole midagi juhuslikku ning idanaaber lähtub kindlatest eesmärkidest. Kaitsepoliitika analüütik Kaarel Kaas aga leiab, et kuigi Venemaa rünnak Balti riikide vastu võib olla põhimõtteliselt võimalik, pole siiski hetkel eriti tõenäoline.

Vikerraadio saates "Reporteritund", kus arutati täna Venemaa sõjalise võimekuse teemal, olid saatejuht Peeter Kaldre külalisteks erukindral Ants Laaneots ja Diplomaatia endine peatoimetaja Kaarel Kaas.

"Venemaa käitumine oma naabrite suhtes viimastel aastatel pole olnud üldsegi juhuslik, vaid see on kontseptuaalne ja seotud ka Venemaa uue sõjalise doktriiniga, mille kohaselt Moskva täidab praegu oma esmast eesmärki, mille sisu seisneb siis post-nõukogude ruumi oma kontrolli alla saamises," selgitas Laaneots.

"Ja pärast Gruusia sõda järgnes Venemaa sõjaline katse taastada kontroll Ukraina üle ja need katsed jätkuvad. Põhimõtteliselt see on programmiline. Ja see, et praegu toimub palavikuline relvastumine Venemaal ehk täitmisel on uus riiklik programm, mis peab viima Vene relvajõud täiesti uuele tasemele - see ei ole ka mitte juhuslik nähtus," jätkas ta.

Kui tõenäoline oleks aga sõjaline provokatsioon või rünnak mõne NATO liikme vastu, näiteks Balti riikide vastu, küsiti saates.

"Kui määratleda suure tõenäosusena seda, kui millegi toimumise tõenäosus on suurem kui pool, siis hetkel kindlasti olukord selline ei ole, et mingisugused mastaapsemad relvastatud
provokatsioonid või otsene sõjaline kallaletung oleks mõnele Balti riigile tõenäoline. Küll aga võib seda pidada põhimõtteliselt võimalikuks," nentis Kaas.

"Ja võimalik ei tähenda siis ilmtingimata seda, et kohe homme või ülehomme hakkaksid venelaste tankid üle Narva silla vurama, aga et selline võimalus olukorra väga halvaks kujunemise puhul tõesti on olemas ja seda selle tõttu, et kui vaadata venelaste käitumist viimase 10 aasta jooksul, siis see illustreerib väga üheselt, et nad on sõjalise jõu kasutamiseks valmis oma poliitiliste huvide kaitsel. Ehk tegemist ei ole deklaratiivse ähvardusega," jätkas analüütik.

Kui Venemaa jääb tavarelvastuse osas nii NATO-le tervikuna kui ka eraldi võttes USA-le alla, siis tuumarelvade osas on jõudude vahekord võrdsem. Samas pole tuumarelva kasutamine ja isegi sellega ähvardamine nii lihtne, kui mõned sõjandusanalüütikud on viimasel ajal väitnud, tõdeti raadiosaates.

Laaneots pidas neid spekulatsioone kommenteerides vähetõenäoliseks, et Venemaa riskiks mõne NATO liikmesriigi vastu kasutada taktikalist tuumarelva, sest tema
hinnangul on piir taktikaliste ja strateegiliste tuumarelvade vahel sisuliselt võttes väga hägune ning sellist sammu ei taha keegi astuda. "Kui keegi kuskil peaks tuumarelva kasutama, siis läheb juba käiku kõik. Inimkonna eksistents lõppeks sellega," nentis ta.

Samas märkis Kaas, et seniste Vene suurõppuste raames on taktikalise tuumarelva kasutamist teoorias harjutatud ning Venemaa sõjaline mõtlemine justkui käsitleb taktikalist tuumarelva kui
deeskalatsiooni vahendit olukorras, kui tavarelvastusest enam ei piisa. "Ehk sõnumiks oleks, kas tõmbate tagasi või te tõesti tahate alustada Kolmandat maailmasõda. Ja nad arvavad, et vastane lööb verest välja ja tõmbub tagasi," sõnas Kaas.

Selles peitubki Kaasi arvates kõige suurem riskimoment - kui Venemaa juhtkond oma reaalsusest irdunud maailmakäsitlusega teeb väga olulise valearvestuse lootes, et sellele taktikalise tuumarelva löögile ei vastata. "Aga ma arvan, et ilmselt vastatakse küll," lausus Kaas.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: