Olukord Ida-Ukrainas on viimastel päevadel taas teravnenud. Ukraina teatel on Venemaa saatnud üle piiri 700 sõdurit ja lahinguvarustust. Venemaa süüdistas Ukrainat soovimatuses pidada separatistidega relvarahu. Venemaa asevälisminister Grigori Karassin hoiatas Ukrainat lausa "pöördumatute tagajärgede" eest.

Merle Maigre sõnul on lahingutegevus Ida-Ukrainas intensiivsemaks muutunud juba viimase paari nädala jooksul, kuid nädalavahetusel on see eriti tuliseks läinud.

"Ma arvan, et siin on Venemaa aktiivsus erinevate ettepanekute tegemisel seotud esmaspäeval toimunud Euroopa Liidu välisministrite kohtumisega. Ma usun, et Vene poole ootused, et Euroopa Liit on pehmem ja heasoovlikum, tingisidki selle aktiivsuse," ütles ta Vikerraadio saates "Uudis +".

Ta lisas, et isegi kui Kremlis võis olla loogika, et kasutada aktiivsust Ida-Ukrainas endale paremate positsioonide hõlvamiseks läbirääkimisteks, siis reaalsus eile Brüsselis ei näidanud, et Venemaa suhtes oleks mingit pehmet joont.

Maigre rääkis, et lisaks sellele, et Venemaa oma aktiivse sõjategevusega võib soovida mõjutada Euroopa Liitu, on ennekõike Venemaa agressiivsuse põhjus endale soodsamate läbirääkimistingimuste kindlustamine Ukrainaga.

"Proovitakse survestada Ukrainat, et saaks Ukraina sobivamatel tingimustel läbi rääkima. Proovitakse ka suruda Ukrainat otse läbi rääkima separatistidega," märkis ta.

Kiievi seisukoht on Maigre hinnangul üsna kindel. "Nad näevad neid katseid enda survestamiseks, aga tegelikult nende rünnakute kaudu on ühtsus Ukrainas ainult suurenenud."

Samuti on Maigre sõnul viimasel ajal kasvanud Ukraina võitlusvõime. "Ma usun, et Ukraina juhtkond tajub üsna hästi Ukraina avalikku arvamust ja toetust nende positsioonidele," sõnas ta.

Maigre rääkis, et separatistid on vahepeal juurde võtnud üle 500 ruutkilomeetri.