Majandusministeerium lubab teedele raskemad veokid
Eesti metsa- ja puidutööstuse ja Eesti autoettevõtete liidu juhid pooldavad majandus- ja taristuminister Urve Palo allkirjastatud määrust, mis lubab ümarpuitu vedada kuni 52-tonnise täismassiga veokitega. Tallinna tehnikaülikooli lektori hinnangul hakkavad teed nii aga veel kiiremini lagunema.
Detsembri lõpul allkirjastas Palo määruse, millega saab 1. märtsist ümarpuitu vedada 52-tonnise täismassiga. Muudetud määruste alusel lubatakse pilootprojekti raames vedada ümarpuitu 48- ja 52-tonnise täismassiga autorongidega lühiajaliste ja pikaajaliste erilubade alusel aastaringselt, vahendasid ERRi raadiouudised.
Eesti metsa-ja puidutööstuse liidu tegevdirektor Ott Otsmann ütles, et pilootprojekt on rajatud sellele, et teedesõbralikumate autodega, millel on rohkem telgi ja rattaid, on vastavate mahtude vedamine positiivsema mõjuga teedele ja keskkonnale.
"Me veame rohkem korraga ära ehk sõidame vähem arv kordi. Auto on selleks vastav ja see annab võimaluse säästa kütust ja teid. Õhku paisatakse vähem heitgaase," rääkis Otsmann.
Autoettevõtete liidu direktor Villem Tori lootused sellele projektile on kõrged, sest maanteeamet valmistab ette elektroonilist jälgimissüsteemi, andmete kogumist ja digitaalsete lubade väljastamist.
"GPS annab võimaluse jälgida, kus see auto antud hetkel liigub. Elektrooniline veosesaatedokument näitab, kui palju on kaupa peale pandud, kus see kaup liigub. See on küllaltki läbipaistev süsteem ja võimaldab seda kõike jälgida. Tarktee rakenduses, mis maanteeametil on nüüd valmis tehtud, on märgitud teed, kus lubatakse 52 tonniga sõita ja kui sa oled neist teedest väljaspool, siis see kindlasti kajastub liikumismarsruudil ja on näha, et millegagi on hakkama saadud," selgitas Tori.
Tallinna Tehnikaülikooli teedeinstituudi lektor Ain Kendra sõnul on näiteks Lätis ja Soomes koos suurema koormuse lubamisega kehtestatud veoki võimsusele miinimumnõuded. Kendra kahtleb selles, kas loa andjad suudavad lõhutud teed pärast ka korda teha.
"Viimase avarii puhul, mis toimus Jõelähtmel, oli tegemist ka sellega, et palgiveok jäi teistele liiklejatele ette. Peamine põhjus oli ilmselt siiski selles, et teekatte haardetegur polnud piisav, aga ka juhul kui ta oleks olnud piisav, siis tegelikult nende raskete metsavedajate kiirendus täiskoormaga on niivõrd kehv, et nad takistavad ülejäänud liiklust. Isegi maanteeamet ei tunne korralikult oma kõrvalmaanteede olukorda ja raskeveokitele kõrvalmaanteedel liiklemiseks loa andmine on juba problemaatiline," lisas ta.
Toimetaja: Maarja Roon