Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Euroopa Keskpanga "rahatrükk": igas kuus 60 miljardit eurot EL-i majandusse

{{1421933007000 | amCalendar}}
Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Euroopa Keskpank teatas täna, et ostab alates märtsist pooleteise aasta jooksul igas kuus 60 miljardi euro väärtuses riikide võlakirju.

Võlakirjaostuprogrammi eesmärk on turgutada ja elavdada investeeringuid Euroopa majandusse.

Selle mõjul elavneb ilmselt ka Eesti eksport, aga Eesti Pangale teeb muret see, et riigivõlakirjade laiem ostmine vähendab ilmselt probleemsete riikide tahet võlguelamist vähendada.

Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel selgitas ERR-i raadiouustele, et praegu on Euroopas majandusaktiivsus väga madal ja pigem paigutatakse raha valitsuse võlakirjadesse, mida peetakse vähem riskantseks kui ettevõttesse investeerimist.

"Üks võimalus ergutada investoreid rohkem riske võtma on see, et keegi ostab nende eest riskivabamad võlakirjad ära. Mitmes riigis on seda teinud keskpangad," sõnas Luikmel.

Mitte kõik riigid, eelkõige Saksamaa, ei pea riigivõlakirjade ostuprogrammi aga heaks mõtteks. Eelkõige seetõttu, et see vähendab riikide huvi vajalikke reforme läbi viia.

"Kuna Euroopas ei ole väga palju ettevõtete võlakirju ja pangapõhine finantseerimine domineerib, siis suure tõenäosusega need võlakirjad, mida ostetakse, oleks siiski suures osas ka valitsuse võlakirjad," ütles Luikmel.

Ühiskonna jaoks on see ennekõike praeguses olukorras tema sõnul kulukas.

"Seepärast, et kui me võtame juba täna väga madalate tootlustega ja väga kõrgete hindadega valitsuse võlakirjad ja ostame neid kokku, siis hinnad tõusevad veelgi. Valitsuse jaoks läheb oma tegevuse finantseerimine, võlgu elamine odavamaks. Seda tõenäolisem on tegelikult see, et paljud olulised asjad jäävad Euroopas tegemata valitsuste tasemel," sõnas Luikmel. Teine aspekt on tema sõnul võla ülekandumine ühelt riigilt teisele.

"Kui nüüd tõesti peaks juhtuma, et mõni euroala valitsus peaks maksejõuetuks muutuma, siis kui riski otsustatakse jagada, tähendab see seda, et sakslane hakkab kreeklaste võlga välja maksma," rääkis Luikmel.

Riigivõlakirjade ostuprogrammi mehhanism ega riskide jagamine ei ole veel selge. Seda keskpanga nõukogu alles arutab ja see ei pruugi ka täna täpselt selguda. Mis oleks aga Eesti huvi?

"Eesti ei ole emiteerinud riigivõlakirju. See tähendab, et midagi riigivõlakirja mõttes selgelt osta ei ole. Eesti huvi on laiem. See leevendamismeede, mida tehakse läbi varaostude, see peaks panustama majandusaktiivsusse Euroopas, sealhulgas ka meie partnerite julgusse investeerida ja osta meie eksporttooteid.

Üks otsesem ja vahetum mõju, mis Eesti eksporti mõjutab, on ilmselt eurokursi nõrgenemine. Täna on euro aastatagusega võrreldes dollari suhtes üle kümne protsendi nõrgem.

"Kaubanduspartnerite suhtes on see kurss kuskil viimase pooleteise kuuga viis protsenti langenud. See tähendab, et euroala, sealhulgas Eesti eksportööril, on kergem müüa oma tooteid välismaale,“ selgitas Luikmel.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: