Ekspert: Ukraina sõdurite tagasitõmbumine ei tähenda, et separatistid saaksid Donetski lennuvälja kasutama hakata

Foto: ERR

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse asedirektor Martin Hurt leiab, et Ukraina sõjaväe tagasitõmbumine Donetski lennujaama terminalist ei tähenda veel seda, et separatistid saaksid lennuvälja taastama ja kasutama hakata.

Praegune olukord Ukrainas temale üllatus ei ole, pigem oleks üllatus see, kui konflikt oleks aasta ajaga kuidagi ära lahenenud. "Siin ametlikult sõlmiti vaherahu sügisel, samas ega neid päevi pole palju olnud, kui ühtegi surmaohvrit pole olnud. Selles mõttes on see vaherahu tõepoolest ainult paberil eksisteerinud, on olnud keerulisemaid olukordi ja nüüd tundub, et lahingud on jälle ägedamaks muutunud," nentis Hurt ETV saates "Ringvaade".

"See, et Donetski lennuväli füüsiliselt ei ole täna enam Ukraina vägede käes, ei tähenda seda, et vastaspool saab hakata seda taastama ja kasutama. Nii kaua, kui lennuväli on Ukraina suurtükiväe laskeulatuses, on seal tegutseda väga raske," kommenteeris Hurt kurikuulsa lennuvälja pärast peetavate lahingute hetkeseisu.

Hurda hinnangul on Venemaa järjekindel eitamine, et Ukrainas viibivad Vene sõdurid, osa informatsioonisõjast, millega pakutakse osadele Lääne poliitikutele võimalus jätta keerulised otsused tegemata.

"Ma olen enam kui kindel, et Euroopa riikide luureorganid on oma poliitikutele serveerinud seda infot, mis peaks tõestama seda, et Vene väed on seal sees. Venemaa serveerib osadele poliitikutele selle võimaluse valida versiooni, et see ei ole 100-protsendiliselt kindel, et Vene väed seal sees on, ja järelikult ei pea ka ebamugavaid poliitilisi otsuseid langetama osades Euroopa riikides. Seda tuleb võtta osana informatsioonisõjast," selgitas ta.

Eksperdi arvates on osaliselt õige väide, et Euroopa on Venemaa agressioonile nõrgalt vastanud.

"On riike Euroopas, kes ei näe selles, mis Ukrainas ja Venemaal laiemalt toimub, olulist probleemi," tunnistas ta. "Nii kaua, kui mõni konkreetne riik saab ise äri ajada Venemaaga, siis keskendutakse nendele probleemidele, mis siis selle riigi meelest on olulisemad."

"Ja ärme unusta seda, et mida lõuna poole me vaatame Euroopas, seda suurem on probleem Aafrikas ja Lähis-Idas, sealhulgas Süürias," lisas ta.

"Samas sanktsioonid on kehtestatud, nad on jõus, kuigi osaliselt tuleb hakata neid taaskehtestama märtsis ja samamoodi ka suvel. See uus pealetung ei tee kindlasti nendel poliitikutel asja lihtsamaks, kes tegelikult oleks tahtnud nendest sanktsioonidest loobuda," lausus Hurt.

Seda, milline on Eesti julgeolekuolukord pärast ligi aasta aega kestnud Ukraina konflikti, on Hurda arvates raske hinnata.

"Ühest küljest võib muidugi väita, et kuna meil on täna kompaniijagu USA sõjaväelasi Eestis, samamoodi nagu Lätis, Leedus ja Poolas, kuna meil on Ämaris õhuturbemissioon aktiivne, siis on meil justkui kindlam olukord, kui aasta või poolteist tagasi," rääkis ta. "Samas, kuna julgeolekupoliitiline keskkond on halvenenud, siis sealt tuleb täpselt samasugune negatiivne aspekt peale."

"Mis on võib-olla positiivne Eesti vaatevinklist on see, et Venemaa on end tõestanud kogu maailma ees. Et see, mida ta täna Ukrainas teeb, oleks ta hüpoteetiliselt võinud ette võtta kõigepealt näiteks Lätis või Eestis. Täna on läänemaailmal aega õppida sellest, mis toimub Ukrainas ja teha ka õigeid järeldusi," ütles Hurt lõpetuseks.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: