Mari-Liis Jakobson: kuidas vaadata valimisstuudiot ({{commentsTotal}})

Mari-Liis Jakobson on Tallinna ülikooli poliitikasotsioloogia dotsent.
Mari-Liis Jakobson on Tallinna ülikooli poliitikasotsioloogia dotsent. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Aktiivse valimisagitatsiooni periood on alanud. Tänavatel rippunud hiigelplakatid on kokku rullitud, valimisnumbrid välja loositud ning järg on sisuliste debattide käes. Poliitikute kalendrid on täis erinevaid intervjuusid, kohtumisi valijatega ning valimisdebatte.

Sel nädalal alustasid ka rahvusringhäälingu erinevates kanalites poliitikute väitlussaated. Üheks enim jälgitud saateks nende hulgas on kindlasti „Valimisstuudio“ Eesti Televisiooni eetris. Vaatajate arvult need Eurovisiooni või „Tujurikkujaga“ päris ei võistle, aga teinekord koguvad isegi nii palju vaatajaid, et jõuavad teletoppi paarikümne enim vaadatud saate hulka.

Valimisdebatid – kelle jaoks?

Poliitikateaduses eristatakse eri tüüpi valijaid – nimetame neid siin lojaalseteks, hüpikuteks ja ratsionaalseteks valijateks. Lojaalsetel on erakondlik eelistus juba selgelt olemas ning valimiseelne kampaania või meediakajastus seda enam eriti ei mõjuta. Hüpikud on ettevaatlikud ja ei tunne end poliitika teemades eriti kodus ning ootavad pigem meediast või ka lähedastelt-tuttavatelt signaale, et milline poliitik või erakond on siis see kõige parem. Ratsionaalsed valijad on aga inimesed, kes võrdlevad eri programme ja kandidaate ning püüavad siis langetada oma huvidest lähtuvalt kõige arukama otsuse.

Kes neist vaatavad „Valimisstuudiot“? Kindlasti on nende hulgas kõigi kolme tüübi esindajaid, kuid algselt on selline formaat loodud siiski ratsionaalseid valijaid silmas pidades. Paneme poliitikud kõrvuti, küsime neilt samade asjade kohta ning võrdleme seejärel vastuseid. Muidugi võtavad ka poliitikud debatti kui mõõduvõtmist ning ega sinna siis üksnes ratsionaalselt väitlema minda – teistest parem ei pruugi olla vaid heade poliitikaettepanekute poolest, seal saab vabalt eksponeerida ka iseennast – näidata, mida kõike ma tean, milline kogemustepagas on minul ja mida teistel pole, või mängida lihtsalt oma ekraanisarmile. Ajakirjaniku roll debatis on püüda hoida arutelu etteseatud joonel – ehk siis nagu Andres Kuusk ja Lauri Hussar enne saate algust ka lubasid – nende eesmärk on tõmmata poliitikute lubadused liistule ja küsida, kas need ka teostatavad on. Aga eks poliitikud vastavad neile ikka lahtise tekstiga, mitte valikvastustele.

Erista loosungid ja lahendused

Kuidas oleks selliseid debatte kõige mõistlikum jälgida? Esiteks, eristada tuleb sisulisi ettepanekuid ja loosungeid. Kellele meist ei meeldiks elada riigis, kus riik kuulab rohkem rahvast ja väärtustab enam perekondi? Kes meist ei nõustuks väitega, et juurde on vaja töökohti või et kohalikud omavalitsused ja riik peaksid tegema koostööd? Aga kas nii üldistes asjades nõustumisest piisab selleks, et lähetada inimene ennast Toompeale esindama? Kui piisaks, siis võib valida peaaegu et ükskõik, kelle kolmapäevases debatis esinenute seast.
Poliitiliste mandaatide jagamisel tuleb mõelda hoopis sellele, mida nende ideaalide realiseerimiseks siis teha tuleb. Kui ei ole konkreetseid ettepanekuid, võib väga hõlpsalt juhtuda nii nagu ütluses, et tahtsime parimat, aga välja tuli nagu alati.

Miks midagi lubatakse?

Teiseks, kui esitatakse sisulisi ettepanekuid, tuleb ka vaadata, kas ja kuidas poliitikuid neid põhjendavad. See, kui meil alandatakse makse või tõstetakse toetusi, kõlab ju ülihästi, aga kas poliitikud on ka kaalunud, et mida see endaga kaasa toob? MIKS nad seda teevad? Kas nad lihtsalt „kindlalt usuvad“, et üks või teine meede aitab meil 30 aasta pärast pensione välja maksta või on seal taga ka mõni ratsionaalne põhjendus?

Põhjendused on olulised ka seetõttu, et valimislubadused kipuvad sageli olema kaunis üldised ning siis, kui poliitikaid ellu viima hakatakse, saab neid kindlasti vajadust mööda modifitseerida. Näiteks lubab üks erakond oma programmis täpsustada töötervishoiu ja tööohutuse seaduses imetamiseks vajalikke olusid. Aga miks seda teha on vaja, mida sellega saavutada soovitakse? Kas see hakkab piirama kohti, kust last imetada võib? Või hoopis loob selleks laiemad võimalused? Äkki hoopis kehtestab nõudeid avalikele asutustele või tööandjatele, et imetamiseks peab olema eraldiseisev ruum, mis aga toob eeldab asutustelt lisakulutusi?

Lubadus ja kriitika

Ning kolmandaks, debattides tasub ka jälgida, kuidas suhtuvad väitlejad kriitikasse. Maagilised lubadused, mis on imelihtsad ja vettpidavad, on populismi pärusmaa. Ratsionaalses maailmas pole ühtki õhu-, vee- ja tulekindlat poliitikaettepanekut. Kindlasti tuleb arvestada ka, mis on konkreetsete ettepanekute nõrkused ning valida enda seisukohalt parim variant.
Lõpetuseks veidi rahast. Ajakirjanikud lubasid, et ei jäta jonni ja küsivad, et palju mingi lubadus maksab ning kust tuleb raha. Aga kas vastus sellele küsimusele tegelikult aitab ratsionaalset valijat? Oli muidugi erandeid, ent ka kolmapäevases debatis tuli vastus kõigil justkui unepealt – raha tuleb riigi tuludest. Loomulikult, pea kõikide lubaduste kate tuleb riigi tuludest! Selle asemel võiks rohkem aega ja tähelepanu pühendada hoopis küsimustele, miks arvatakse, et antud lubadused elu kuidagi paremaks muudavad.

Toimetaja: Rain Kooli



uudised
Kakaopuu.

Ghana valuuta: kuld ja kakao

Ghana üks jõukam paik, Ashanti piirkond Obuasis, on maailmas tuntuks saanud just kullakaevandamise ja kakao kasvatamisega ning seal käis kohalikul kakaofarmeril külas “Osoon”.

Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: