Kasekamp rääkis ERR-i uudisteportaalile, et USA sammud suhete soojendamisel riikidega, kellega on suhetes valitsenud pikka aega madalseis või ei olegi traditsiooniliselt väga aktiivseid suhteid olnud, ei ole kindlasti ajendatud sellest, et näiteks Ukraina kriisi tõttu konkureerida Venemaaga liitlaste hankimisel.

"Meie vaatevinklist vaadates seostame me muidugi kõike Venemaaga. Aga Ameerikal Ühendriiikidel on oma suurem strateegia, mis lähtub eelkõige huvidest Aasias," ütles Kasekamp.

Ta seletas, et Venemaa mängib Ameerika Ühendriikide jaoks pigem tülika riigi rolli, kes on esile tulnud alles Ukraina kriisi tõttu.

"Obama tahtis ju ametisse tulles lõpetada sõjad Lähis-Idas ja liikuda strateegiliselt edasi tuleviku poole Aasias. Et leida strateegia, kuidas tegeleda Hiinaga nii partneri kui ka konkurendina," märkis ta.

Obama käis novembris ka Hiinas ametlikul kolmepäevasel visiidil, kus ta kohtus president Xi Jinpingiga.

Aasia strateegiale keskendumist on Kasekampi sõnul seganud uued konfliktid Lähis-Idas ning ka Ukraina kriis.

"Suures strateegilises plaanis, kui on mingi konkurents mõne riigiga, mille pärast USA on väga mures, siis see on Hiina," sõnas Kasekamp.

Selles kontekstis peab Kasekamp väga oluliseks Obama hiljutist visiiti Indiasse, kus ta kohtus peaminister Narendra Modiga.

"Hiina poolt vaadates tundub, et USA tegutseb Aasias liitlaste ringi tekitamiseks, mis piirab Hiina ambitsioone oma lähinaabruses."

Kusjuures tähelepanuväärne selle visiidi juures on see, et kui Obama New Dehlis maandus, tuli Modi teda lennujaama isiklikult vastu võtma. Kui India peaministrile saabus külla Venemaa president Vladimir Putin, jäi ta sellisest tervitusest ilma, sest Modi asemel läks talle vastu tema esindaja.

Rääkides suhete taastamisest Kuubaga ja leebemast suhtumisest Iraani, ütles ta, et Obama soov on olnud ületada vana vaen ja luua eeldused suhete paranemiseks.

Mälksoo: Venemaa soovib end ümbritseda sõbralike vasallriikidega

Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo ütles, et Venemaa, kelle jaoks on eriti praegu väga oluline liitlaste omamine Euroopa riikide seas, sai suure löögi Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee hääleõiguse kaotamisest. "See oli neile tõsine tagasilöök. Nad ei arvestanud sellega ja lootsid, et ehk seda ei juhtu."

Vanade liitlaste hulgas on olnud näha ka märke sellisest n-ö vastu puiklemisest ka Valgevene presidendilt Aljaksandr Lukašenkalt.

"On näha, et kõige olulisemastes kohtades on olnud sõprade rindel tagasilööke," hindas Mälksoo.

Suures plaanis on Mälksoo sõnul Venemaa jaoks oluline, et tal oleks ümber sõbralikud "vasallriigid". "Just eelkõige Kesk-Aasiast, aga ka õigeusu maadest. Venemaa hea meelega näeks oma liitlaste põhituumikus õigeusumaid. Lisaks Ladina-Ameerika riigid, kes on rahulolematud USA-ga. Ja kindlasti strateegiliselt Hiina."

Hiinast eraldi rääkides, märkis Mälksoo, et kuigi Venemaa avalike arvamuste küsitlustes tuleb välja suur soojenemine Hiina suhtes, võib täheldada, et Hiina ikkagi hoiab enda poole ja Putinile midagi ei kingi.

"Mõneti ta kasutab Venemaa praegust keerulist olukorda omakorda ära. Hiina teeb ilmselt kõigiga sellist äri, mis talle kasulik on."