Alates märtsist kuni järgmise aasta septembrini ostavad keskpangad iga kuu keskmiselt 60 miljardi euro väärtuses riikide ja veidi ka Euroopa institutsioonide võlakirju. Pooleteise aastaga teeb see enam kui triljon eurot. Eesti osa igakuisest 60 miljardist on umbes 160 miljonit ehk pooleteise aastaga ligi kolm miljardit eurot, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kust tuleb aga raha võlakirjade ostmiseks? Lihtsustatult öeldes pole seda raha tänase seisuga veel olemas - ostudeks vajamineva raha keskpangad emiteerivad. Siit tuleb ka nimetus "raha trükkimine". Ringlusse tuleb uut raha, kuid euro nõrgeneb ja hinnad tõusevad.

Tartu Ülikooli majandusprofessori Raul Eametsa arvates on see Euroopa Keskpanga poolt omamoodi meeleheitlik samm üritada Euroopa majandust elavdada. "Ja lootus on siis, et see raha läheb läbi pankade majandusse, soodustab investeeringuid, tõstab hinnataset ja lükkab Euroopa majanduse käima."

Eesti on võlakirjaprogrammis üsna erandlikus olukorras. Kui muidu hakkavad keskpangad ostma suuresti enda riigi võlga, siis Eesti ei ole võlakirju emiteerinud. See tähendab, et Eestil tuleb hakata ostma teiste riikide võlakirju. Majandusprofessorid Rainer Kattel ja Raul Eamets leiavad aga, et Eesti võiks kaaluda oma võlakirjade emiteerimist.

"Vaadake riigieelarve vaidlusi. Et mille üle me vaidleme. Me vaidleme, et kusagilt on puudu paarkümmend miljonit. On see haridus, on see teadus- ja arendustegevus, on see haiglad, e-tervis. Meil on igalt poolt puudu. Öeldakse, et võlg on tuleviku arvelt elamine. Aga siin tehakse üks lihtne loogikaviga - kui me oleme iseendale võlgu, siis meil on nii võlg kui see finantsvara, mis sellest võlast tekib," selgitas Kattel.

Raul Eametsa sõnul läheb see praeguse poliitilise ideoloogiaga vastuollu, kui me räägime Eesti riigi võlakirjade teemast, aga ta leiab, et võib olla peakski mõningaid selliseid dogmasid üle vaatama.

"Mina olen seda meelt olnud ka varem, et kui mõelda suurtele infrastruktuuriobjektidele - Tartu-Tallinna maantee, Saaremaa sild - sellises kaalukategoorias asjad - siis selliste asjade valmisehitamiseks laenu võtmine on minu arvates väga mõistlik," arvab Eamets.

Eesti Panga president Ardo Hansson ei ole aga seda meelt, et Eesti võiks praegu asuda võlakirju emiteerima. Hanssoni sõnul peaks keskenduma pigem rahavarude kasvatamisele. Paratamatu on see, et meie rahvastik vananeb ning eurotoetused hakkavad vähenema. Võimalikud laenuotsused tuleks seetõttu lükata tulevikku, kui abi võib olla vaja rohkem.

Üks võimalus siiski on, kuidas saaks vähemalt osa võlakirjaprogrammi rahast Eestisse jätta. Nimelt tahaks Eesti Pank osta riigile kuuluvate ettevõtete Eesti Energia ja Elering võlakirju. Kas sellise erandi osas õnnestub kokku leppida, pole praegu veel selge.

Hanssoni sõnul on Eesti Energia ja Eleringi võlakirju emiteeritud kolmel korral, maht on natuke üle 900 miljoni. "Kui öeldakse, et me ei tohi osta ühestki emissioonist rohkem kui veerand, siis me räägime maksimaalselt paarisajast miljonist."

Kokku peab aga Eesti Pank pooleteise aastaga panustama kolm miljardit. Valdavalt tuleb osta ilmselt Euroopa institutsioonide või teiste riikide võlakirju. Seejuures tuleb arvestada, et paremas seisus riikide võlakirjad on praegu turul väärt rohkem kui lunastamiskuupäeval laekuv summa. Kehvemas seisus riikide võlakirjade pealt võib teenida, kuid riskid on jälle suuremad.

Igal juhul on selge, et Eesti Panga varade ja kohustuste kasvuga peaksid suurenama ka keskpanga rahapuhvrid. See aga tähendab, et kui tavapäraselt on keskpank oma kasumist veerandi andnud riigieelarvesse, siis järgmistel aastatel võib kasumit jõuda riigi rahakotti vähem.