Eesti tähistab Tartu rahu 95. aastapäeva lipupäeva ja mälestusüritustega
Täna möödub 95 aastat Eesti ja Venemaa vahelise rahulepingu allakirjutamisest, millega Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust ja see lõpetas Vabadussõja, seda päeva tähistab Eesti lipupäeva ning mälestusürituste ja kontserdiga.
Tartu rahu aastapäeval heiskavad kõik riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud Eesti lipu. Ühtsustunde väljendamiseks on ka kõik teised oodatud sinimustvalgeid lippe heiskama.
Lipud heisatakse hiljemalt kell 8 hommikul ja langetatakse päikeseloojangul. Kui lippu ei langetata, tuleb lipp pimedal ajal valgustada.
Tartus algab kell 10 vabadussamba juures mälestusüritus, kus kõnelevad Tartu linnapea Urmas Klaas, Tartu linnavolikogu esimees Aadu Must, korporatsioon Fraternitas Estica esindaja Lauri Jõgi ning kaitseväe ühendatud õppeasutuste poolt sõjaajaloolane Igor Kopõtin.
Tallinnas algab kell 11.30 Vabadussõja võidusamba juures pärja asetamise tseremoonia. Pärja asetab kaitseväe juhataja Riho Terras.
Tartus Raadi kalmistul asetab peaminister Taavi Rõivas kell 17 pärja vabadussõja kangelase Julius Kuperjanovi hauale. Edasi külastab ta Tartu rahulepingu allakirjutamise paika, tänast Jaan Poska Gümnaasiumi.
Tartus Vanemuise kontserdimajas algab kell 19 presidendi osavõtul pidulik kontsertaktus, mille teleülekannet saab vaadata ETV põhikanalilt.
Tartu rahuleping on Eesti vabariigi diplomaatia üks suuri võite, millega Venemaa tunnustas tingimusteta ja igaveseks ajaks Eesti iseseisvust. Eesti poolt kirjutasid rahulepingule alla Asutava Kogu liikmed Jaan Poska, Ants Piip, Julius Seljamaa, Mait Püüman ja kindralmajor Jaan Soots.
Toimetaja: Marek Kuul