"Minu enda nägemus on see, et mida rohkem relvi kaitseliitlaste käes on, seda parem," ütles Kiili "Terevisioonis".

Kiili selgitas, et relvade kodus hoidmine tõstab valmidust reageerida. "Mida kiiremini on relvad olemas ja mida kiiremini me suudame reageerida sündmustele, seda parem."

Samuti on relvade kodus hoidmine tema sõnul ka majanduslikult mõistlikum. "Me ei pea siis ehitama mingeid tsentraalseid relvadepoosid, vaid kaitseliitlased võtavad osa rahalist väärtust enda kanda."

Ta märkis, et sel moel on hajutatud ka üks turvarisk. "Kui meil on kusagil keskselt hästi palju relvi ja sinna peaks toimuma rünne ja sealt võetakse ära sadu relvi, siis kodudesse hajutatuna paigutatud relvad on ju palju väiksem risk."

"Seda me peame ka arvestama, et relvade kodus hoidmine on ikkagi demokraatliku ja vaba ühiskonna privileeg. Totalitaarsed režiimid seda lubada ei saa," rääkis ta veel.

Kiili sõnul tähendab relva kodus hoidmine loomulikult hoidjale lisavastutust ja relva saab koju vaid see inimene, kes on vastava väljaõppe läbinud.

Selleks, et kaitseliitlane saaks relva koju võtta, peab olema Kiili sõnul täidetud rida tingimusi - relvaseadusest tuleb kinni pidada, väljaõpe peab olema läbitud, relvaluba peab olema, relva hoidmiseks peavad olema tagatud tingimused. "Kaitseliit ise soosib seda sellega, et kui inimene on otsustanud relva koju võtta, siis meie anname relvakapi."

Saatejuht Urmas Vaino viitas, et oli aeg, kus relva kodus hoidnud kaitseliitlastega esines probleeme.

"See oli algaastate probleem. Siis kui meie ühiskond ei olnud veel väga küps," lausus Kiili.

Seda, kui paljudel kaitseliitlastel täna kodus relv on, ei soovinud Kiili öelda. "Nii palju ma võin öelda, et minu eesmärk on saada kuni 70% kaitseliitlastel relvad koju."

Kiili sõnul on selline plaan seotud osaliselt ka Ukraina sündmustega. "Me peame loomulikult arvestama, et julgeolekuolukord maailmas on muutunud keerulisemaks, aga see ei ole põhiline põhjus."