"Reporteritunni" eksperdid: relvatarne eesmärk ei oleks pealetung, vaid Venemaa heidutamine ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Ukraina armee sõdur
Ukraina armee sõdur Autor/allikas: Reuter/Scanpix

USA algatatud Ukrainale relvaabi andmise idee eesmärk ei oleks Tartu Ülikooli professori Andres Kasekampi hinnangul mitte Ukraina armee otsustav pealetung, vaid Venemaa läbirääkimislaua taha sundimine.

Kasekampi hinnangul on Saksamaa kantsleri Angela Merkeli seisukoht mitte Ukrainasse relvi tarnida selles mõttes õige, et relvaabi ei anna Ukrainale lahinguväljal võitu, vahendas "Reporteritund".

"Selle relvatarne mõte ei ole see, et tekiks suur ukrainlaste pealetung, millega nad võidaks territooriumi tagasi. See on pigem heidutus – sunniks venelasi läbirääkimislaua taha," ütles ta.

Julgeolekuanalüütik Kaarel Kaas tuletas meelde, et korraga on Ida-Ukrainas nähtud opereerimas kümneid, mitte sadu tanke.

"Sellises olukorras võivad 100, 200 või 300 tankitõrje raketikompleksi omada päris olulist efekti. Aga sellist relvaabi, mis võimaldaks korraldada otsustava ülekaaluka suurpealetungi ja platsi puhtaks lüüa Ida-Ukrainas, ei ole võimalik Ukrainale anda ja seda ka keegi ei kaalu," ütles ta ja lisas, et postsovetlikus riigis, kus siiamaani kasutatakse ainult nõukogude päritolu tehnikat ei saa sõdurid nii lihtsalt Lääne tanki ümber istuda – selle tehnika omandamine võtab aastaid.

Andres Kasekamp arvas, et kui kolmapäevasel nõupidamisel Minskis mingit kokkulepet ei tule, siis jätkub tegevus nii nagu siiamaani, Ukraina kahjuks. Tema sõnul arvestab Venemaa president Vladimir Putin sellega, et temal on rohkem aega kui Ukraina presidendil Petro Porošenkol.

"Need sanktsioonid võivad mõjuda valusalt Venemaale, aga enne kui Venemaa hakkab tõeliselt kannatama, on Ukraina juba kokku varisenud," selgitas ta Putini võimalikku mõtteviisi.

Kuid Kaarel Kaasi sõnul ei ole seda tõenäoliselt Putini pettumuseks siiamaani juhtunud.

"Ukraina on jah kahvlis, konflikti lõpetamist on vaja, sest majanduslik olukord ei muutu paremaks seni, kuni konflikt kestab, sisepoliitiline olukord võib hakata ka destabiliseeruma mingites ühiskonngruppides ja see kõik sunniks justkui rahu toetama.

Samas on poliitiliselt mingite järeleandmiste tegemine peale kogu seda verd, mis on valatud, väga keeruline. Sinna juurde veel majanduslik sõltuvus Venemaast – gaasitarned, elektritarned ja kõik muu selline," sõnas ta.

Kaas lisas, et viis, kuidas eelmise nädala teisel poolel ja sel nädalal süstikdiplomaatiat on rakendatud, viitab sellele, et tegemist on erakordse olukorraga.

"Kui me tuletame meelde separatistide jutte sellest, kuidas nad kuulutavad välja mobilisatsiooni – 100 000 meest – moodustavad uusi mingisuguseid brigaade, siis see kõik kokku loob suhteliselt heidutava fooni, mille põhjal võib tekkida mulje, et Lääne-Euroopa liidrid eeldavad mingi suurema eskalatsiooni toimumist lähiajal.

On see tõsi või mitte, seda on praegu võimatu öelda, sest läbirääkimised ise on suhteliselt läbipaistmatud," ütles Kaas ja lisas, et sõjategevus sellisel kujul nagu see seni on kestnud, vältab ilmselt edasi ning mingit kõikehõlmavat ja püsivat relvarahu vaevalt, et saavutatakse.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: "Reporteritund"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: