Kerry: me hindame Venemaa ja separatistide pühendumist nende tegude järgi
USA riigisekretär John Kerry teatas neljapäeval, et USA võib Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioone leevendada, kui Minskis sõlmitud kokkulepetest kinni peetakse. Samas sõltub kõik
Venemaa ja separatistide reaalsetest tegudest.
"Me hindame Venemaa ja separatistide pühendumist nende tegude, mitte sõnade järgi," märkis Kerry Reutersi teatel.
"Nagu me oleme juba varemgi öelnud, on USA valmis Venemaa vastastest sanktsioonidest loobuma, kui Minski kokkulepped - nii 2014. aasta septembris kui ka äsja sõlmitud lepped - täies mahus ellu viiakse," lisas ta.
Esimeseks tõsiseltvõetavuse näitajaks on tema sõnul relvarahu täielik järgimine ja kõigi osapoolte ehk Ukraina, separatistide ja Venemaa poolne raskerelvade tagasitõmbamine. Kerry kutsus ka peatama rünnakud Debaltsevele ja teistele Ukraina linnadele.
Riigidepartemangu pressiesindaja Jen Psaki rõhutas pressikonverentsil, et USA pole võimalusest Venemaa vastu uusi sanktsioone kehtestada praeguse seisuga veel loobunud, kuid Washington loodab ja eelistab, et kokkuleppes olevad punktid viiakse ellu.
"Sõnad on sõnad. Tegevus ja täideviimine on see, mida ootame. Paber on paber, kuniks seda pole ellu viidud. Usume jätkuvalt, et Krimm on Ukraina osa. See on meie poliitika. Hoiame alles võimekuse ja ressursid lisasanktsioonide kehtestamiseks, kui olukord seda nõuab," selgitas Psaki.
ERR Washingtonis: ka USA reaktsioonid tulevad ilmselt küllaltki skeptilised
"Washingtonis alles tööpäev käib ja seetõttu pole väga palju reaktsioone Minski kokkuleppele veel kuulda olnud. Kuid need tulevad tõenäoliselt siingi skeptilised, kui mitte öelda, et pettunud," rääkis ERR-i USA korrespondent Lauri Tankler "Aktuaalsele kaamerale".
Mõttekoja CSIS Euroopa programmi juht Heather Conley pole skeptilisuses midagi üllatavat.
"Ma arvan, et üks põhjus, miks Washingtonist on reaktsioon niivõrd tagasihoidlik, on see, et nad on skeptilised kokkuleppe suhtes. Üks pilt, mida Lääne meedias palju näidati, oli see, kuidas kõik liidrid ümber laua istusid ja ainus, kelle näol oli naeratus, oli president Putin. See pilt ütleb tuhat sõna," nentis ta.
"Ma mõistan, et diplomaatiline tuhin oli selleks, et peatada vägivalla eskaleerumine ja ma hindan seda kõrgelt. Keegi ei kahtle, et diplomaatilist lahendust tuleb alati otsida ja me täname kantsler Merkelit ja tema panust - asi pole selles. Tegelikkuses tekitavad need kokkulepped suure külmutatud konflikti Ida-Ukrainas ja taolisi on palju: Abhaasia, Lõuna-Osseetia, Transnistria. Kui palju külmutatud konflikte veel vaja on?" jätkas Conley.
"See on pettumus, et kokkulepped tekitavad olukorra, mis pole minu hinnangul ei poliitiliselt ega sõjaliselt hallatav ja mõneti külvavad need kokkulepped järgmise konflikti seemneid. Ma loodan, et me ei näe seda järgmist konflikti ja ma tahaksin olla optimistlik, aga siin on nii palju murekohti, et minu hinnangul on see kokkulepe väga habras," sõnas Conley lõpetuseks.
Seda arvamust, et ka USA esindaja oleks pidanud Minskis läbirääkimistel kohal olema, pole Tankler Washingtonis aga kuulnud.
Toimetaja: Laur Viirand