Saarts: naiste suurem osakaal poliitikas tõstab nende staatust ühiskonnas ({{commentsTotal}})

Riigikogu valimistel kandideerib veidi enam naisi kui eelmistel valimistel, kuid kõigi parteide kandidaatide seas kokku on naisi alla kolmandiku. Samas on parteide liikmeskonnast enamasti pool või koguni üle poole naised. Politoloog Tõnis Saartsi hinnangul tõstab naiste suurem osakaal poliitikas ka nende staatust ühiskonnas.

Võrdõigusvoliniku kantselei esitles ja kommenteeris reedel Glasgow ülikooli teaduri Mirjam Alliku analüüsi. Riigikogu valimistel kandideerib 236 naist, mis on 27 protsenti kõigist kandidaatidest. Kõige rohkem on naiskandidaate täisnimekirja esitanud erakondadest Sotsiaaldemokraatliku erakonna nimekirjas, kus neid on ligi 37 protsenti ning kõige vähem on Vabaerakonna valimisnimekirjas, kus neid on 22 protsenti, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kui Eesti ühiskonnas on selle aasta alguse seisuga 53 protsenti naisi, siis erakondade liikmetest ongi enamasti pooled või isegi üle poole naised, napilt vähem kui kolmandik on neid aga parteide nimekirjades. Politoloog Tõnis Saartsi arvates tuleneb see Eesti ühiskonnas veel üsna levinud arusaamast, et poliitika on ennekõike meeste asi ja naiste asi on tegeleda koduste asjadega.

Saartsi sõnul on oluline ka see, kas partei pöörab soolisele tasakaalule tähelepanu. Seda näitavad kohad valimisnimekirjades. Täisnimekirja esitanud parteidest on üleriigilises nimekirjas esikümnes kõige rohkem naisi sotsiaaldemokraatidel - 60 protsenti, Keskerakonnal pooled, teistel vähem, kuid EKREL pole üleriigilise nimekirja esikümnes ühtegi naist.

"Erakonnad, kes ületavad valimiskünnise väga napilt või kus ei ole ringkonnas ühtegi suurt häältemagnetit ja need mandaadid tulevad pigem kompensatsioonimandaadi kaudu, siis seal on tõepoolest ka see oluline, et ka naised on nimekirjas esikümnes või esikahekümnes," ütles võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper.

Kõige rohkem riigikogu kohti jagatakse ringkondades ja ringkonnanimekirjades on esinumbrite seas naisi kõige rohkem Keskerakonnal, neil on peaaegu pooled ehk viis esinumbreist naised, teisel kohal on kolme naise ehk 25-protsendilise naiste esindatusega EKRE ja IRL. Sotsiaaldemokraadid ja Vabaerakond on viimased, mõlemal on ringkonna esinumbrite seas vaid üks naine.

Ringkonnanimekirjade esikolmikut vaadates olukord muutub ja kõige rohkem naisi on esikolmikus sotsiaaldemokraatidel ja Keskerakonnal.

"Kui inimesed näevad, et tõepoolest naisi on poliitikas rohkem, neid on juhtivatel kohtadel nii komisjonide esinaistena riigikogus, ministritena, erakondades on nende positsioon tugevam, siis see tegelikult tõstab üldiselt naiste staatust ühiskonnas," leiab Saarts.

Saarts selgitas, et nii mõistetakse, et ka naised võivad efektiivsete liidritena ühiskondi juhtida.

Toimetaja: Sven Randlaid



PIKK INTERVJUU
Mart Helme

Mart Helme: EKRE on valmis valitsusse minema

Alljärgnev ei ole nõrganärvilistele. Populaarsuselt kolmanda parlamendierakonna, EKRE esimees Mart Helme annab tihedate valangutega sõnatuld ja tundub, et tema padrunilint ei saa kunagi tühjaks. Ajakirjanik Toomas Sildam küsib, kuulab ja üritab aegajalt vaielda.

"Foorum".

Krista Aru "Foorumis": Reinsalu vabandus on pealesunnitud

Vabaerakonna liige Krista Aru ütles ETV saates "Foorum", et justiitsminister Urmas Reinsalu ei suuda tunnistada, et ta on eksinud. Aru hinnangul oli Reinsalu vabandus oma sõnakasutuse pärast pealesunnitud. Teisipäevane "Foorum" küsis, kas õhus on valitsuskriis?

uudised
Mis on vorsti sees? Vorsti tehakse lihast ja vorsti sees, vähemalt pildil oleva salaamivorsti sees, on liha.

Reportaaž lihalaborist: mis on vorsti sees?

Mis teeb kartulikrõpsu krõpsuvaks? Aga mis annab jäätisele sametise maitse? Vastus on toiduaine detailideni lihvitud koostis. Just sellist tehnoloogiat uuritakse ja arendatakse koos ettevõtjatega Eesti maaülikooli neljapäeval avatavas toidumajas.

Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: