Ulmelisi projekte on Eestis kavandatud teisigi, kuid nagu ajaloost teada, võib tänane ulme olla homme reaalsus, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

1994. aastal valminud 50 kilomeetri pikkune La Manche'i alune tunnel läks maksma üle nelja ja poole miljardi naela, mis teeks praegustes hindades üle 16 miljardi euro. Seejuures kujunes maksumus algselt kavandatust 80 protsenti suuremaks.

Tallinn-Helsingi tunnel tuleks tublisti pikem ja selle hinnaks arvestas uuring 9-13 miljardit eurot. Ja ometi hakkab see ulmelisena tunduv idee tasapisi kuju võtma.

"Minu arvates see, et see uuring on juba tehtud, näitab, et on piisavalt tähtsaid inimesi, kes arvavad, et see on täitsa reaalne plaan, sest kui see oleks ainult unistus, siis ei oleks raha selle uuringu peale pandud," märkis Soome suursaadik Kirsti Narinen.

Tehniliselt poleks tunneli ehitamine suur probleem. Soome poolel rajataks see läbi kõva graniidid, mis tähendab, et toestamiseks kulub vähem materjali.

"Siin Eestis on natuke hullem. Siin rannas need graniidid põhimõtteliselt kaovad ära, tulevad liivad-savid, ta on natuke pehmem materjal. Seal toestus läheb natuke keerukamaks, aga see pole probleem, sest Viimsis on olemas allmaarajatised, kütusehoidlad, mis ka toetatud tüüpingutega, tänapäevani seisavad paigal. Küsimus on ainult maksumuses," rääkis TTÜ mäeinstituudi dotsent Jüri-Rivaldo Pastarus.

Kaupo Reede majandus ja taristuministeeriumist peab projekti nii realistlikuks kui ka otstarbekaks.

"Kui me rajame Rail Baltica ja ei ühenda seda Helsingiga ära, siis meil on nagu pool rehkendust. Kui kaubavood hakkavad liikuma, siis see on selline efekt, et need hakkavad endale nagu kaasa tõmbama," lausus MKM-i majandusarengu osakonna juhataja Kaupo Reede.

2040. aastaks prognoositakse kaubavahetuse suurenemist Tallinna-Helsingi vahel praeguselt neljalt miljonilt tonnilt 10 miljonile, millest 6 miljonit käiks läbi tunneli. Selline maht peaks Reede sõnul olema piisav, et suurprojekti õigustada.

"Kui tekitame hea ja kiire ühenduse, siis saame hakata sinna kaasa tõmbama Rootsi poolt tulevaid kaupu, Venemaalt tulevaid kaupu," ütles Reede.

Suur tunneli eestkõneleja ärimees Joakim Helenius aga rõhutab, et majanduslik kasu on hoopis laiem kui tunnel ise teenib.

"Need mõjud, positiivsed mõjud, ei ole selle projekti osad. See tunnel ei saa seda raha, mis ma usun, et Eesti majandus saaks," rääkis Trigon Grupi juht Joakim Helenius.

Heleniuse kinnitusel tõstaks merealune ühendus kiiresti Tallinna palgad Helsingi tasemele. "See oleks, kui elaksime samas linnas, see kaksiklinn oleks reaalselt üks majanduslik linnregioon," sõnas ta.

Soome päritolu ärimees on isegi pettunud, et Eestis tunneli idesse umbusklikult suhtutakse. Soomes oli reaktsioon uuringu avalikustamisele hoopis entusiastlikum.

"Soome meedias reaktsioon oli väga-väga positiivne. Lugesin, et Tampere linn tahab saada sellesse projekti kaasa. Soomes otsustajad usuvad sellesse projekti," lausus Helenius.

Samas kipuvad skeptilised eestlased meenutama teisi vähem või rohkem ulmelisi projekte nagu Saaremaa sild või neljarealine maantee Tallinnast Tartuni, mis seni projektideks jäänudki. Kaupo Reede sõnul pole needki päevakorrast maas.

"Need teemad on kõik üleval ja pole kuhugi kadunud, lihtsalt küsimus on selles, mis on prioriteetsus. Minu nägemust mööda see, mis Eesti riigi paremat majandusarengut tagab, on eksport ja me peame kõik oma tegevused suunama sellele, et tagada võimalikult lihtne ja kiire eksport," leidis MKM-i majandusarengu osakonna juhataja Kaupo Reede.

Tehniliselt oleks teostatav ka kunagi jutuks olnud Tallinna metroo.

"Metroo on muidugi võimalik, ainus asi, et kivimid siin nõrgemad, kuna graniiti-gneissi ei ole. Meil on siin liivad ja savid, mis on nõrgad kivimid, see tähendab toestus läheb küllaltki kalliks, et seda teha," märkis TTÜ mäeinstituudi dotsent Jüri-Rivaldo Pastarus.

Aga eks peetud kunagi Soomes mõttetuks ka peagi valmivat Espoo metrood.

"Võib-olla alati on selliseid "elame ka ilma" mõtteid, aga ilma elame raskelt. See ongi see motivatsioon, millega saame ikkagi need projektid tehtud. Ehitati lõpuks ka Taani ja Rootsi vahele sild," tõi välja Soome suursaadik Kirsti Narinen.

Kirsti Narinen igatahes arvab, et ükskord tuleb tunnel niikuinii.