Eksperdid: Erakondade pensionilubadused ei ole jätkusuutlikud ({{commentsTotal}})

Pooled praegustest palgatöötajatest võivad pensionieas langeda vaesusriski, sest ootused tulevikus saadavale pensionile on kõrgemad, kui selleks reaalselt kogutavad säästud, selgus SEB panga uuringust. Erakonnad aga räägivad valimiste eel pigem sellest, kuidas suurendada praeguste pensionäride sissetulekuid.

Sellele, kuidas peab meie pensionisüsteem vastu rahvastiku vananemisele ja elanikkonna vähenemisele kaugemas tulevikus, pole aga nii palju rõhku pandud, rääkisid spetsialistid "Aktuaalsele kaamerale".

Poliitikauuringute keskuse Praxis töö- ja sotsiaalelu vanemanalüütiku Andres Võrgu sõnul puudutavad parteid oma valimisprogrammis pensionisüsteemi jätkusuutlikkust väga vähe. "Seega tõesti, see teema on parteidel fookusest väljas. Ja mis jääb silma, ongi pigem praeguste pensionide tõstmise lubadused."

SEB elu- ja pensionikindlustuse juht Indrek Holst ütles, et pensionist rääkides tuleks paratamatult mõelda kaugemale kui üks valimistsükkel. "Siin võib olla on valimiste aeg isegi natukene keeruline, et sellest rääkida, sest lubadusi tahetakse realiseerida võimalikult kiiresti."

Pensionäride häälte püüdmine

Praeguste pensionide tõstmine on populaarne teema, sest pensionärid on suur valijaskond. "Samas ei ole kuskilt näha, et kust kohast tuleb see raha, millest neid pensione maksta. Sest paradoksaalsel kombel räägib enamus parteidest sellest, et tööjõumakse, sh sotsiaalmaksu tuleks vähendada," rääkis Andres Võrk.

Sotsiaalmaks on praegu 33 protsenti ning sellest 20 protsenti läheb pensionikassasse ja 13 protsenti ravikindlustuse vahenditesse.

Reformierakond, kelle lubadustes on sotsiaalmaksu vähendamine 33 protsendilt 31-le, kinnitas "Aktuaalsele kaamerale", et see puudutaks just pensionikindlustuse osa. Samas toonitas partei, et kindlasti ei tähendaks see pensioniraha kärpimist. Eelkõige soovitakse vähendada tööandjate koormust ning selle arvelt suurendatakse riigi panust.

Sotsiaaldemokraadid, Keskerakond, EKRE ja Vabaerakond vaatavad eelkõige ravikindlustuse poole, kuid kinnitavad samuti, et ei plaani kärpeid, vaid tahavad rahasumma vähenemise katta teist kaudu.

Käärid ootuste ja tegelike võimaluste vahel

Täna avaldatud SEB uuringust selgus, et käärid tööl käivate inimeste pensioniootuse ja reaalsuse vahel on suured ning selle peamiseks põhjuseks on vähene teadlikkus. Kui I ja II samba väljamaksed tagavad eeldatavalt vaid umbes 40 protsenti pensionieelsest sissetulekust, siis eestlaste ootus oma I ja II sambast tulevale pensionile on 51 protsenti oma palganumbrist.

Koos III samba väljamaksetega saab pensionisummaks tagada vähemalt 60 protsenti oma pensionieelsest sissetulekust, kuid uuringu järgi on soov koos III sambaga pensioniks saada suisa 91 protsenti oma palganumbrist.

Aga kolmas sammas ei ole eestlaste hulgas hoolimata maksuvabastusest endiselt populaarne. Teadlikult säästab pensioniks vaid kümnendik eestlastest.

Samas eeldab enamik, ehk 90 protsenti tulevastest pensionäridest, et nad tagavad endale pensionieas piisava sissetuleku erinevate alternatiivide abil. Kas töötavad pensionieas edasi, tegelevad ettevõtlusega, kasutavad sääste või müüvad-rendivad kinnisvara. Aga rohkem kui pooled neist ei ole selles suunas tegelikult mitte midagi teinud.

Uuringust ilmneb ka, et eestlased usuvad rohkem enda võimekusse omale pensionieas sissetulekuid luua, kui tänase riikliku pensionisüsteemi jätkusuutlikkusse.

 

Toimetaja: Marju Himma



uudised
Kakaopuu.

Ghana valuuta: kuld ja kakao

Ghana üks jõukam paik, Ashanti piirkond Obuasis, on maailmas tuntuks saanud just kullakaevandamise ja kakao kasvatamisega ning seal käis kohalikul kakaofarmeril külas “Osoon”.

Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: