ERR Malis: eestlanna on kaugel maal poole sajandi vältel hakkama saanud
Eva Diallo on ainsa eestlasena elanud pea pool sajandit Malis, kus praegu viibivad ka Eesti kaitseväelased. Euroopalikust eluviisist kauges riigis tekib õigustatult küsimus, kuidas üks eestlanna seal hakkama saab.
Eva Diallo tõi 47 aastat tagasi Malisse Moskva ülikoolist leitud armastus. "Ei olnud aega isegi mõelda, kuhu me hakkame minema ja kes me üldse oleme, kui lõppude-lõpuks leidsime ennast siit," rääkis Diallo "Aktuaalsele kaamerale".
Aasta oli 1968 ja ees ootas täielik vaesus, kuigi Nõukogude Liidust tulnuna ei paistnud see sedavõrd välja. Eestlanna ehitas üles maja, kirjutas, tõlkis raamatuid, õpetas koolis lapsi ja kõige raskem oli endal laste kasvatamaine. "Sest miljöö ei olnud päris selline, millist ma oleks soovinud, aga ma proovisin selle miljöö mõelda selliseks, mis mulle sobis," meenutas ta.
Eva Diallo pojad on suured ja edukad mehed ning teevad üle ilma suuri tegusid, Bamakosse tulevad vaid emale külla.
Laitmatut eesti keelt kõnelev proua Diallo ei ole aga poolsajandiga päris hästi aru saanud inimestest, kes selles riigis ikka elavad. Väga palju on jõudeolekut ja aja surnuks löömist, lihtsalt tänavanurgal istumist.
"Nendega ma muidugi hästi hakkama ei saa, aga ma sinna tegelikult väga ei sekku, sest mul on siis natuke lihtsam, sest ma ei saa ümber hakata tegema nii kauget ja võõrast maad," selgitas ta.
2013. aastal puhkenud sõda on proua pannud natuke muretsema. Temal on Eesti pass, aga poegadel ei ole. "Ma nalja pärast ütlen, et Malis olukord on nii halb, et ühel päeval terve see minu krempel-perekond on Eesti piiril sõjapõgenikud," naljatas ta.
Kui aga nali kõrvale jätta, siis Eva Diallo ei sea plaane Eestisse tagasitulekuks, külas käib kodumaal küll, aga kodu on Malis.
"Ei, ma mõtlen, et mul enam ei ole jõudu teist kodu üles ehitada. Mul alguses ei olnud kodu ja kui ma selle ehitasin, siis ta on ainus. Mul ei ole mitte midagi ette heita, et ta on siin," kinnitas ta.
Toimetaja: Sven Randlaid