"Välisilm" Malis: Eesti kaitseväe suurim välismissioon püüab demokraatlikku korda luua näilises kaoses ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Reuters/Scanpix

Eesti kaitseväe kõige suurem välismissioon asub hetkel keset Aafrikat Malis. Väljaõppemissioonil püüavad Eesti kaitseväelased õpetada, kuidas oma riiki ise kaitsta. Vabariigi aastapäeva eel käis Malis kaitseväejuhataja kindralleitnant Riho Terras.

Nigeri jõe ääres saadavad lapsed ennast ujuval alusel teele või hüppavad rõõmsalt vette, vahendas "Välisilm".

See on üks osa inimlikust poolest, mida Malis kohata võib, kuid üldiselt on tegemist väga vastuolulise riigiga.

Kui eurooplase jaoks on juba lõunas asuv pealinn Bamako näiliselt kaoses, siis tegelikult võib seda pidada suhteliselt ilusaks ja heaks eluks. Olukord on pingelisem hoopis põhjas, kus tuareege on vallanud aastakümneid rahulolematus ja see on mitmel korra pöördunud riigipöördekatseks, nii nagu ka 2013. aastal.

Konflikt sai alguse sellest, et Põhja-Malis elavad tuareegid soovisid saavutada veel suuremat autonoomiat. Keskvalitsus, kes asub pigem Lõuna-Malis, ei soovinud seda. Sellele järgnenud konflikt ja revolutsioon on riigi pea peale pööranud. Nüüd tegutsevad kaitseväelased selle nimel, et rahu riigis taastada.

Maailma ühes vaesemas riigis püütakse teha kõik selleks, et riik saaks muutuda stabiilseks ning valitsuse poolt demokraatlikult juhituks. Selliste eesmärkidega on praegu teenimas ka kaheksa eestlast.

Eesti kaitseväelased on kolmel erineval treeningmissioonil Mali Vabariigis. Lihtsustatult öeldes tegelevad eestlased sellega, et koolitada välja sõjast räsitud Mali kaitseväge.

Kõige suurem on Euroopa Liidu treeningmissioon, kus kuus Eesti kaitseväelast püüab Mali armeed treenida, et nad oleks võimelised iseseisvalt oma riiki kaitsma.

Kaks ülejäänud Eesti kaitseväelast teenib ÜRO missioonil, üks neist logistika peal ja teine vaatlus- ja analüüsikeskuses.

Kui tõhusaks nii Euroopa kui ka ÜRO missioonid osutuvad, on raske öelda. Riik on korrumpeerunud, majandus väga kehval järjel ja ega tuareegid pole kindlasti lõpuni rahu saavutanud.

Kergemat sorti sõjalist tegevust võib jätkuvalt kohata Põhja-Malis ning ei ole harvad juhtumid, kus lokaalsete tülide järel tapetakse inimesi. Ilmselt võib ühel hetkel karta taas ka suuremat riigipöördekatset ja ega ka keegi meie sõduritest ei torma kinnitama, et Mali kaitsevägi on võimeline piisavalt õppima, et riiki mässuliste eest kaitsta.

"Meie poolt on see, et üritame Mali armeele anda väljaõpet, et nad saaksid ise enda turvalisuse eest vastutada hiljem," selgitas Eesti kaitseväelane ÜRO missioonil Malis major Madis Toompalu, kes ei osanud öelda, kas Mali armee on selleks võimeline.

Malilaste kultuur ja arusaamad elust on lihtsalt totaalselt erinevad. Õpetada saab vaid läbi praktika, kuid ka siin tulevad vastu kitsaskohad.

"Kõige raskem on see, et me ei oska kohalikku keelt," nentis Eesti kontingendi ülem leitnant Robert Kase. Ta lisas: "Suhtlus käib läbi tõlkide, mis tihti võib väga naljakas välja näha. Eestlane räägib inglise keeles tõlgile, tõlk tõlgib kohalikku ehk bambara keelde ja keegi kolmas tõlgib bambara keelest tuareegi või tamašeki keelde."

Kui Mali sõdurid on eestlaste käe all väljaõppe ja positiivse hinnangu saanud, siis ootab neid ees missioon põhjas.

"Siis antakse juhtimisõigus uuesti tagasi üle Mali armeele ja pärast seda kuu aja jooksul roteeritakse nad Põhja-Malisse, kus nad viibivad umbes aasta aega sõjalisel operatsioonil, enda riigi sees," märkis Kase.

Koulikoro treeninglaagris tagumises nurgas on sõjaväelaager, kus pesitsevad kohalikud. On lõuna ja neile tehakse süüa. Sõdurid ütlevad, et nende jaoks keelebarjääri treeningutel ei ole ja tase treeningul hea.

"Probleeme pole! Koos tõlkidega on arusaamine lihtne. See on suurepärane," hindas üks Mali armee sõdur.

Lõunapausil kaardi mängimine on aga hea ajaviide, mida võib ilmselt iga sõdur endale lubada. "Oleme veel algajad ja proovime edasi mängida," kinnitas malilane.

Selles, et Eesti kaitseväelastele on selline treeningmissioon hea võimalus teha koostööd liitlastega, ei kahtle keegi. Kuivõrd see muudab paremaks kohalikku elu, on iseküsimus. Malis 47 aastat elanud Eva Diallo sõnul on pingeid olnud varemgi, kuid nii närvilist õhkkonda ta ei mäleta.

"Ei, ta ei ole kunagi päris selline olnud. Tuareegid tegelikult kogu aeg olid sellised omamoodi inimesed ja ei tahtnud vabariigi kooseisus olla, aga nad elavad nii üksteisest väga kaugel ja organiseeritult pole suutnud midagi ette võtta. Nüüd on aga maailm läinud selliseks, et igasugused väikesed organisatsioonid oskavad suureks minna ja tugevamaks ja siis ajavad kõik piirid segamini," kirjeldas olukorda Eesti aukonsul Malis Eva Diallo.

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras ütles vabariigi aastapäeva eelsel visiidil Malisse, et kohalikud peavad aru saama, et keegi teine nende riiki ei kaitse, kui nad seda ise ei tee.

Mali missioonid jätkuvad vähemalt veel järgmise aasta märtsini, kuid neid võidakse veel pikendadagi, küll aga on silmapiiril juba uued välismissioonid.

"Kui parlament meile selleks mandaadi annab, siis ilmselt maikuus on oodata, et me osaleme oma ühe rühmaga Soome kontingendi kooseisus Liibanonis UNIFIL-is, mis on ka ÜRO missioon, kestnud juba 70ndatest aastatest. See näitab, et ÜRO missioon on pikaajaline ja annab meie sõduritele jälle uue kogemuse, uued teadmised ja uue võimaluse koos töötada meie lähimate naabritega," lausus Terras.

Ajakirjaniku reisi Malisse korraldas Eesti kaitsevägi.

Toimetaja: Liis Velsker

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: