Kasekamp ütles, et tema hinnangul oli president Toomas Hendrik Ilvese kõne suur ja kandev idee tõde.

"Valgustusajastust saati oleme Euroopa tsivilisatsioonis otsinud seda, aga nüüd Ukraina konfliktis oleme vastamisi valega. Ehk siis teine pool on püüdnud tagasi kerida aega, kus enam ei maksa tõde midagi, on püüdnud kõike hägustada nii, et kõik versioonid on võrdselt õiged. Mis muidugi ei ole nii ja president tõi väga selge näite Malaisia reisilennuki allatulistamisest, milles saab olla ainult üks tõde," rääkis Kasekamp.

Ta lisas, et see, et president alustas oma kõnet Ukraina olukorraga, oli ootuspärane.

"Peame meeles pidama, et see ei ole kõne ainult Eesti rahvale, vaid publikus on terve diplomaatiline korpus ja kindlasti nemad raporteerivad koju oma pealinnadesse seda, mis Eesti riigipea arvab," sõnas Kasekamp.

Katri Raik ütles, et presidendi kõnes oli väga mitu kihti ja paljud inimesed leidsid end sellest üles.

"Mulle läks hästi südamesse, et president kiitis oma inimesi ja kiitis ka ajakirjanikke. See on hästi oluline, et pidupäeva kõnes me täname ja oleme rõõmsad ja tänulikud inimeste üle," ütles ta.

Raik lisas, et Ukrainast ja infosõjast rääkimiseks on Ida-Virumaa, kus aastapäeva üritus toimus, väga õige koht.

"Mina püüdsingi kõnet kuulata vene inimese kõrvadega, kohaliku inimese kõrvadega ja see, mis siin inimesi muretsema paneb, on samamoodi julgeolekuküsimused. President ütles väga selgelt, et me ei ole järgmised ja seda usuvad ka kohalikud inimesed," sõnas Raik.

Samas, ta lisas, et Ida-Virumaal on selge piir nende inimeste vahel, kes usuvad ühe või siis teise võimu esindajaid.

Raiki sõnul rõhutas president, et tulevik on meie enda käes, sest ta alustas ja ka lõpetas sõnumiga – tulge valima.

"Võib-olla ma eksin, aga minu arvates president otsis täna uut põlvkonda, kes võtaks riigi üle, kes võtaks riigi eest vastutuse," lausus ta.