IT ekspert Artur Räpp näitas "Aktuaalsele kaamerale", mismoodi sai tema e-hääletada. Tegelikult osutus see võimalikuks tänu Räpi loodud lisavidinale, mis e-hääletuse süsteemile teeb selgeks, et Eestis populaarne ekraanilugeja ei ole pahavara.

"Riik toetab inimestele ekraanilugeja ostu, aga mina lihtsalt tegin väikese kohanduse, et sellest samast turvaprobleemist mööda saada. Ja siis levitasin nägemispuudega inimeste hulgas ja juhendasin neid, et see tööle saada," rääkis Eesti Pimedate Liidu IT nõustaja Artur Räpp.

Nii sai 30 inimest tänu Räpi abile e-hääletada. Paljud teised nägemispuudega inimesed peavad aga valimiskabiini minema koos saatjaga.

"Mina olen põhiliselt käinud valimisjaoskonnas koos pereliikmetega. Ja selgi korral lähen koos oma emaga. Ta on 90-aastane ja me siis abistame üks ühte, teine teist. Minul probleemi ei ole olnud, aga ainus kord, mis on teada, oli viimastel kohalike omavalitsuste valimistel, kui ühes jaoskonnas vaatleja takistas minekut koos sinna valimiskabiini," rääkis Eesti Pimedate Liidu juhatuse liige Priit Kasepalu.

See inimene hääletada ei saanudki.

"Kui meil on tegemist puuetega inimesega, kellel ei ole iseseisvalt võimalik täita hääletamisedelit ja saada seda informatsiooni, mis selle jaoks on vajalik, on tal võimalik kaasata kas oma abiline või paluda valimisjaoskonna töötajal ennast abistada. Teise inimese abistamine valija soovil on lubatud," ütles vabariigi valimiskomisjoni sekretariaadi juhataja Priit Vinkel.

Garantiid, et pimeda valija eest numbri kirjutanud inimene õige kandidaadi kirja paneb, ei ole.

"Siin peab siis puudega inimene usaldama seda inimest, kes teda abistab või paluma siis mitut inimest, et üks kontrolliks teist. Siin head soovitust anda on raske," sõnas Vinkel.

Liikumispuuetega inimeste eestkõneleja, parteitu riigikogu kandidaat Tiia Sihver, ei saa oma kodujaoskonnas hääletada, sest seal on suur trepp. Kristiine keskuses õnnestus see tal aga päris ladusalt.

"Natukene kitsas, aga tegelikult ma sain positiivse kogemuse. Kohe kui märgati, et ma olen ratastoolis, siis toodi mulle eraldi lehed, et ma ei pidanud upitama sealt kõrgelt lugeda, ja alus ja pastakas. Oli mõeldud, et tuleb ratastoolis inimene," lausus Sihver.

Ta lisas, et täitsa rahule võiks jääda siis, kui kõik valimisjaoskonnad plaanitaks nii, et ratastoolis inimesed pääseks sinna vabalt ligi.