Kuigi seaduse järgi on Taavi Rõivase valitsus ametis kuni järgmise valitsuse ametisseastumiseni ja selleks võib kuluda nädalaid, peeti täna tavalisest pidulikum istung ja vaadatakse tehtule tagasi, vahendasid ERR-i raadiouudised.

"Tasub vist alguseks meenutada, et Taavi Rõivas oli ootamatu peaminister pärast seda, kui Siim Kallas oli loobunud. Selles mõttes olid ootused võrdlemisi keskmised, et mis ootamatu peaminister suudab ära teha ühe aastaga. Aga samas valitsus sai kokku pandud ja iseäranis isegi muudetud - kaks uut ministriportfelli ja ümberjaotatud ülesanded näivad end õigustanud olevat," kommenteeris politoloog Vello Pettai.

"Samuti võib siis juba poliitikate osas tähelepanu juhtida olulistele seadustele, mis said vastu võetud - on see siis tööhõivereform, kooseluseadus või muud asjad, mis olid algselt koalitsioonileppes sees ja mis said ka ellu viidud," lisas ta.

Suuri ja märgilisi tegusid Rõivase valitsus Pettai sõnul korda ei saatnud.

"Otseselt mitte, kui me ei võta just üksikuid seaduseelnõusid, nagu kooseluseadus või midagi sedalaadset, mis küll tekitasid palju diskussioone ja olid paljude jaoks põhimõtteline küsimus ning raksatasid Eesti ühiskonda natuke. Aga välispoliitiliselt, mõistagi oli siin kogu aeg taustaks Ukraina kriis ja eks selles osas ole ka meie välispoliitika muutunud, mis puudutab julgeolekupoliitikat ning seoseid NATO ja teiste liitlastega. Aga otseselt sellist suuremat pauku on vast vähe olnud," selgitas politoloog.

Pettai sõnul kuulutab küll valitsus, et üle 70 protsendi eesmärkidest täideti, kuid põhjalikumat analüüsi vajaks see, millised neist olid kõige olulisemad ja kellele olulised - kas rahvale, erakonnale või huvigruppidele, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Pettai kinnitusel peab valitsuse tööle hinnangu andma siiski valija. Aasta eest moodustatud Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide valitsus oli tema hinnangul taktikaliselt kasulik käik mõlemale poolele.

"Mõlemad suutsid eeskätt vett natukene sogada. Muidu läinuks valimistele vastu IRL ja Reform ja pidanuks vastutama 4 aasta eest ja seal oleks tõesti olnud siis arveteklaarimine. Nüüd oli umbes nii, et aasta möödas ja midagi nad tegid ja ega seda IRL-i ka ei mäleta enam keegi. Ja valimistele mindi nüüd vastu nii, et otseselt keegi mitte millegi eest vastutama ei pea," nentis politoloog.

"Mis puudutab Reformierakonda ja sotsiaaldemokraate eraldi, siis sotsiaaldemokraadid natukene kaotasid olenevalt sellest, kui tähtsaks nad pidasid seda nn demokraatiablokki, kus oli palju muudatusi valimiskorras ja muudes taolistes küsimustes. Samas said nad lastetoetused ja muid selliseid sotsiaalmeetmeid ja ma arvan, et ühiselt pingutasid nad selle töövõimereformi osas ja siis veel nipet-näpet reformile ka juurde," lisas Pettai.

Parts: see on olnud loomult ajutine valitsus

Taavi Rõivase juhitud valitsus astus ametisse eelmise aasta 26. märtsil pärast seda kui senine peaminister Andrus Ansip kandideeris ja ka valiti europarlamenti ning sealt edasi Euroopa Komisjoni digitaalse ühisturu volimikuks. Koos Ansipiga läksid valitsusest ka Isamaa- ja Res Publika Liidu (IRL) ministrid. Teiste seas majandusminister Juhan Parts.

"Kui see valitsus ametisse astus, siis see toimus eelmise koalitsiooni lõhkumise ja mõneti silmakirjalikkuse taustal. See on olnud loomult ajutine valitsus ja me näeme, et ka Reformierakonna esialgne plaan, tõsta valitsuse vahetusega oma toetust rahva hulgas, on valitsuse lõpuks kukkunud samale tasemele, kus ta oli valitsuse moodustamisel," rääkis Parts.

Samas kiidab ta praeguse valitsuse julgeolekuvaldkonnas tehtud samme. "Reformierakond ajas kogu aeg palgaarmee asja, aga me oponeerisime, et ajateenistus on üks väga oluline fundamentaalne sammas Eesti kaitsevõimes. Ma arvan, et neid samme, mis on tehtud viimase aasta jooksul otseselt kaitsevõimekuse arendamiseks ja ka liitlastega läbirääkimised, et saavutaksime suurema heidutusvõime, on astutud ja see on positiivne," kommenteeris Parts.

Eelkäija tegematajätmistele pole Partsi sõnul vaja tähelepanu pöörata.

"Eesti riik on täpselt selline nagu ta on. Kes seda valitsuse tasandil juhib, peab täpselt tegelema sellega, et riiki viia edasi, kõiki tema valdkondi, leidma uusi võimalusi, uusi ideid, uusi algatusi. Seda, mis töötab, tuleb kaitsta, ükskõik, kes seda siis teinud on. See loob meid üheks, ülemäära kunstlik rivaliteet ei too meile ka kasu," rääkis ta.

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ütles, et Reformierakonna valitsus on võimul olnud kaks valimisperioodi järjest ja seega lasub neil suurim vastutus praeguse olukorra eest, sest vahetunud on ainult peaministri isik, mitte valitsuse poliitika.

"Minu meelest täies mahus vastutavad selle Reformierakonna kaheksa aastat aetud poliitika eest ka tema ustavad koalitsioonipüartnerid IRL ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Nende ühise poliitika otsene tulemus on Eesti inimeste drastiline väljaränne, elu hääbumine väljaspool Tallinna ja ettevõtluse kiratsemine. Kordan, et sotsid ja IRL on Reformierakonnaga koalitsioonis selle eest ühtviisi vastutavad," ütles Savisaar.

"Mis puutub Rõivasesse, siis minu meelest tema suurim otsus peaministrina oli Tallinna TV valitsuse pressikonverentsile mittelubamine ning hiljem sellest keelust loobumine," lisas ta.