Õdede puuduse taga nähakse suurt töökoormust ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: AFP/Scanpix

Eestis on juba aastaid puudus meditsiiniõdedest. Põhjus pole aga ainult väikeses palgas ega välismaale minekus, millest tihti juttu on, vaid suures töökoormuses, mis ei võimalda uutele õdedele oma teadmisi edasi anda. Haiglatel napib ka raha õdede motiveerimiseks.

Eesti Õdede liidu hinnangul on praegu puudu umbes neli tuhat meditsiiniõde; suuremate haiglate kodulehel on õdedele ridamisi tööpakkumisi. Põhja-Eesti Regionaalhigla õendusdirektori Aleksei Gaidajenko on see läbi aastate olnud päris tavaline, et osa kohtadest on täitmata

"Aasta alguse seisuga on meil kuskil 9-10 protsenti puudu, ehk täitmata on umbes 115 ametikohta," ütles Gaidajenko.

Õdede liidu juhatuse liikme Tiina Tederi jutust tuleb välja, et peamine pole mitte ainult palk, vaid ka töötingimused.

"Esmaseks peaks kindlasti olema hea töökeskkond. Kõik, mis puudutab töövahendeid, tööruume. Väga tähtis on meeskonna toimimine, et meid oleks piisavalt ja et õed ei töötaks end n-ö ribadeks," lausus Teder.

Üks oluline põhjus, miks õed lahkuvad on suur töökoormus, mis tuleneb aga sellest, et õdesid ei jätku. Aleksei Gaidajenko sõnul ei minda mitte üksnes välismaale: lahkumisintervjuude põhjal tehtud statistika näitab, et 2013-ndal aastal läks Põhja-Eesti regionaalhaiglast välismaale tööle 30 ja 2014-ndal aastal 15 õde. Suurenenud on aga liikumine näiteks perearstikeskustesse, sest neile anti raha juurde

"Sotsiaalministeerium ja haigekassa on lubanud võtta praksisesse tööle ka teine õde. Kui Eestis on üle 1000 perearsti praksist, siis need kohad tuleb ka täita õdedega. Suur osa on läinud haiglatesse, sest perearstidel on väga hea võtta tööle hea töökogemusega õde," rääkis Gaidajenko.

Tiina Teder ütles, et noorte huvi meditsiiniõe eriala vastu on väga suur ja soovijaid on rohkem kui tervishoiukõrgkoolid suudavad vastu võtta. Pall on nüüd riigi väravas, nentis Teder

"Ministeeriumid ühelt poolt ütlevad, et ei ole seda ressurssi koolitada neid inimesi nii palju. Teisipidi teame me ülikoolide ja tervishoiuinstituudi läbi viidud uuringu järgi, et tegelikult on meil vaja inimesi juurde koolitada, sest vanemaealised ühel hetkel lahkuvad tööturult," lausus Teder.

Gaidajenko kinnitas, et Põhja-Eesti regionaalhaiglas püütakse õdedele maksta kõrgemat tasu kui üleriigilise lepinguga kokku lepitud, lisaks on õdede käsutuses moodsad tehnoloogilised vahendid ja soositakse ka enesetäiendamist, aga õdesid lihtsalt ei jätku. See on suletud ring, tõdes Gaidajenko

"Seoses sellega, et meie haiglas näiteks on puudu nii palju õdesid, ei saa me võtta praktikale nii palju praktikante. Tervishoiukõrgkoolid ütlevad samas, et nad ei julge võtta nii palju üliõpilasi vastu, sest on oht, et nad ei pääse praktikale. Selleks, et motiveerida õdesid praktikantidega tegelema, oleme me nii tervishoiukõrgkoolidega kui ka teiste haiglatega pöördunud nii sotsiaalministeeriumi poole kui ka haridusministeeriumi ja rahandusministeeriumi poole, et leida lisafinantseerimist. Kui

Välismaalt õdede palkamise peale Põhja-Eesti regionaalhaiglas siiski eriti ei mõelda, sest õdede ja patsientide vaheline suhtlus käib tavaliselt eesti või vene keeles, kinnitas Gaidajenko.

 

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: