Kohus tunnistas Randma süüdi loomade julmas kohtlemises ja karistas teda koos tema varasema kandmata karistusega kokku ühe aasta, seitsme kuu ja seitsme päeva pikkuse vangistusega.

Samuti võttis kohus Randmalt lisakaristusena viieks aastaks ehk maksimaalseks tähtajaks ära loomapidamisõiguse.

Põhja prefektuuri politseinikud pidasid Randma kinni teisipäeval, kui oli laekunud teave võimaliku kuriteo kohta eelmisel nädalal.

Eile kuulati Randma kahtlustatavana üle ning ta tunnistas, et tappis tänavu veebruaris kaks koera ja ühe kassi.

Kuigi sotsiaalmeedias on levinud info, et mees on ka varem loomi väärkohelnud, siis ei õnnestunud politsei kinnitusel selle kohta kindlaid tõendeid leida.

Randot on varem kriminaalkorras karistatud ühe korra isiku- ja varavastaste süütegude toimepanemise eest.

Loomade julma kohtlemise kahtlustusega ta varasemalt uurimise all ei ole olnud.

Põhja prefektuuri Ida-Harju jaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juhi Rainis Sinikase sõnul oli tegemist juhtumiga, mis riivas põhjendatult paljude inimeste õigus- ja turvatunnet ning seetõttu oli juhtunu asjaolude kiire selgitamine ka politsei oluline eesmärk.

„Tegime kindlaks, et noormees võttis tasuta äraantavaid lemmikloomi eesmärgiga neid edasi müüa ning seeläbi elatist teenida. Erinevate probleemide ilmnemisel ta aga hukkas need. Soovitan inimestel, kes peavad lemmiku ära andma, kindlasti kontrollida uue omaniku tausta ning panna kirjalikult paika kes ja kus looma hoidma hakkab. See ei välista küll kõiki väärkohtlemise juhtumeid, kuid probleemide ilmnemisel on lihtsam selgeks teha, kelle vastutusel loom on. Paljude inimeste vihjetest oli politseile kindlasti uurimisel abiks, kuid ka siinkohal tuleks enda kahlustest esmajärjekorras teavitada korrakaitsjaid,“ rääkis Sinikas.

Advokaat: noormees tarvitas narkootikume

"Aktuaalse kaamera" küsimusele, miks noor inimene selliseid tegusid tegi, vastas tema kaitsja vandeadvokaat Natalja Lausmaa, et Randma tarvitas narkootikume.

"Lapsel oli äriplaan, see laps on saanud 18-aastaseks tänavu 8. veebruaril ja temal oli äriplaan, et ta võtab need koerad või ka kassid, müüb nad ära ja teenib sellega raha," jätkas Lausmaa ja tunnistas, et see plaan paraku ei õnnestunud. "No loomulikult, need omanikud olid ju ka püüdnud neid enne raha eest müüa, aga keegi ei tahtnud neid ja siis lõppude lõpuks pakuti ilma rahata."

"Kuna ta oma tegude ajal ei olnud kaine, siis tema sõnade kohaselt tekkisid tal äkkvihahood, mille tagajärjel ta siis ründas erinevaid loomi," ütles ka Põhja prefektuuri Ida-Harju jaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juht Rainis Sinikas.

"Need koerad, mis nö äriprojektina oleks õnnestunud edasi müüa, neid politseile teada ei ole, on teada, et oli üks tuhkur, mille ta sai odavamalt ja üritas kallimalt müüa, et vaid üks fakt eeluurimisel leidis kinnitust," kommenteeris Sinikas süüdimõistetu äriplaane.

Politsei pidas Rando kinni teisipäeval, massiliselt kontrolliti sotsiaalmeedias levinud vihjeid tema võimalike tegude kohta, tehti kohtuarstlikke lahanguid loomade surnukehadele ning suur hulk muid ekspertiise. "Hästi palju oli emotsioone, aga juhtlõngasid mitte nii palju," tunnistas Sinikas.

Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Toomas Tombergi sõnul õnnestus tuvastada kolme looma surmaga lõppenud väärkohtlemine.

"Loomadel olid sisemised vigastused, teadaolevalt peksis Rando neid jalaga. Lahati ka loomi, kes surid mõne haiguse tagajärjel, kuid kelle surnukeha oli omanik visanud millegipärast kas prügikasti või kilekotiga puu alla," kirjeldas Tomberg.

Peeglisse vaadata tuleks selle loo valguses veel paljudel teistelgi, arvas advokaat Lausmaa.

"Loom, tal on ka emotsioonid ja kui peremees jättis ta ilma pikema jututa maha ja ta viidi ma-ei-tea-kelle juurde, siis need loomad olid ka stressis, nad ei kuulanud sõna, nad ei söönud, nendega oli raske toime tulla. Mina ütleksin nii, et selles asjas on samapalju süüdi need peremehed, kes niimoodi Facebooki ja ma ei tea, mille kaudu lihtsalt oma looma ära annavad," rääkis Lausmaa.

Tõsi on ka see, et pea 2 aasta pikkuse vangistuse sai Rando vaid seetõttu, et oli varasemalt karistatud, kuid mitte kunagi varem loomade väärkohtlemise eest.

Karistusmäärade muutmise eest ning seaduse silmis looma kui asja käsitlemise vastu plaanivad aktivistid ning loomakaitsjad 14. märtsil Toompeal meeleavalduse korraldada.

"Loomade julma kohtlemise puhul on maksimaalne seaduses ette nähtud karistus üks aasta vangistust, see isik oli varasemalt karistatud möödunud aastal erinevate kuritegude eest ja nüüd siis selle loomade väärkohtlemise pani ta toime katseajal, millega seoses siis varasem karistus liideti," lausus vanemprokurör Toomas Tomberg.