"Ma usun, et neid (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond - Toim.) võib väga vabalt paigutada sinna, kus teised taolised erakonnad juba mujal Euroopas on üles kerkinud. Tegelikult Eesti nüüd astub lõpuks järgi teistele riikidele nagu näiteks Soome, kus eelmistel valimistel Põlissoomlased tegid suure tulemuse ning hiljuti ka Rootsis nn Rootsi Demokraadid. Nii et sellised liikumised on esile kerkinud igal pool ja tegelikult oli see lihtsalt aja küsimus, millal nad Eestis jõuavad parlamenti," selgitas Tartu Ülikooli professor Kasekamp ETV saates "Ringvaade".

Ka juhtis ta tähelepanu, et EKRE koostööpartner, Läti Rahvuslik Liit on isegi lõunanaabrite valitsuskoalitsioonis.

Politoloogi arvates võib aga EKRE-st ja Põlissoomlastest rääkides esile tuua veel ühe sarnasuse, sest kui omal ajal jõudis Soome parlamenti korraga suur hulk uusi inimesi, siis hakati samuti nende väljaütlemisi "luubi alla" panema ning avastati palju piinlikke lugusid. "Erakonna juht Timo Soini pidi pikka aega vaeva nägema, et kuidagi välja vabandada neid ütelusi. Ma usun, et Eesti puhul selliseid asju tuleb veelgi välja," märkis Kasekamp.

Politoloog: süüdistada Eesti ajakirjandust on naiivne

Kasekamp tunnistas, et kindlasti oleks olukord olnud hullem, kui EKRE liikme Jaak Madisoni vastukaja saanud arvamusi avaldanud juba riigikogus olles.

"Aga ma ütleks, et see esimene kaitsereaktsioon oli küll üllatav. Et erakonna juht on vahepeal kahetsenud siis seda, aga esimene reaktsioon oli selline vasturünnak, mis väga tulus ei olnud," selgitas Kasekamp.

"Sest kui see väide on, et sellega Eesti ajakirjandus aitab Kremli propagandat kaasa, siis see on natuke naiivne mõelda, et sellised asjad jäävad niimoodi meie "omavahele", et keegi mujal maailmas ei märka, mis keegi siin on välja öelnud. Küll need asjad ikka tulevad välja ja neid kasutatakse ära," lisas ta."