Lobjakas EKRE-st: Eesti maine kannataks sellise parteiga isegi valitsuse lähedal ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Riigikogu valimistel pakkusid suurima üllatuse uued parteid, kellest Vabaerakond on kutsutud koalitsiooniläbirääkimistele. EKRE on sattunud juba esimesse skandaali.

Mis tõi uustulnukatele edu ja mis on Vabaerakonnal võimuliitu minnes võita või kaotada, seda uuris "Aktuaalne kaamera. Nädal".

"Oli ka Vabaerakonna plaan, et tuulutaks väheke suurparteide tagatubasid, natuke kopitus ja väiksed koiliblikad juba hõljuvad ringi, saaks nagu need sealt välja," ütles näitleja ja Vabaerakonna liige Merle Jääger.

Et poliitika sanitarid suudavad kõlava jutu kõrvalt ka tegelikult riigikogu uksest sisse astuda, oli üllatus kõigile. Kui uskuda erakondade populaarsuse uurijaid, tekkis uutel tulijatel võimalus parlamenti saada alles napilt kaks kuud enne valimisi. Mis tõi seni kõrvalseisjaiks peetutele edu?

"Ju siis oli midagi õhus. Mingi ootus, mingi ausama, värskema poliitilise kultuuri vajadus. Ma arvan, et me tulime väga õigel hetkel, võib-olla et peaaegu viimasel hetkel," vastas tulevane riigikogu liige, vabaerakondlane Andres Ammas.

"Ma arvan, et selle juured on aastas 2012. Kõiges selles, mis algas ACTA-ga, siis olid valeliku poliitika vastased meeleavaldused, harta, lõppes rahvakoguga ja nüüd mingil määral tegelikult seda temaatikat on ju näha vabaerakonna programmis - parteimaastiku avamine ja demokraatia," põhjendas poliitikaanalüütik ja kolumnist Ahto Lobjakas.

Poliitikaanalüütik Ahto Lobjakas lisas, et ukse Toompeale avas protest. Politoloog Mari-Liis Jakobson soovitab uustulnukate edu põhjust otsides minna minna ajas veidi veel tagasi.

"Me võime minna neli aastat tagasi ja öelda, et seekord tõi edu eelmiste valimiste tulemus, kus sai sisse neli erakonda, mis olid n-ö suured erakonnad, mida hakati nende valimiste vahelisel perioodil nimetama ka ühtse perekonnana kartellierakondadeks," tõi välja Tallinna ülikooli riigiteaduste instituudi üldpolitoloogia lektor Mari-Liis Jakobson.

Kui uustulnukad riigikokku sisse said, avastati jahmatusega, et tegelikult pole päris selge, kes on need uued, keda peaaegu 100 000 Eesti inimest end Toompeale esindama saatis.

EKRE on sattunud oma esimesse suuremasse skandaali. Avalikkuse ette tulid paari aasta tagused kirjutised, milles riigikokku valitud Jaak Madison õigustab natsi-Saksamaad ning leiab, et Eesti vajaks rahvuslikku puhastust.

"Tal on küljes selline päris selge ja nüüd alles välja roogitav natsismi imagoloogia ja kerge selline nostalgia, väga palju sellist ignorantsi ja seda sümboolikat. Ja see teeb temast, nagu ta on paljudest teistest äärmusparteidest teinud, täieliku "ei-ei" nagu valitsemise koha pealt ja see on ilmselge, et Eesti maine kannataks sellise parteiga isegi valitsuse lähedal kusagil," ütles Ahto Lobjakas.

Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees Martin Helme kinnitab, et äärmuslased nad ei ole, kuigi neilt pärineb arvamus, et Eesti immigratsioonipoliitikas peaks kehtima reegel: "kui on must, näita ust".

"Neid väikeseid sõnaapsakaid on, ma arvan, kõikidel poliitilistel jõududel. Me ei võta kindlasti omaks seda suunitlust, et me oleme äärmuslikud. Ma ütleks, et väga paljudes küsimustes me oleme ühel pool rahvaga ja teisel pool kogu poliitilisest establishmendist," rääkis EKRE aseesimees ja riigikokku valitud Martin Helme.

Helme selgitab, et EKRE on konservatiivne parempoolne partei. Mis on aga Vabaerakonna ilmavaade?

"Meid see positsioneerumine parem-vasak skaalal üldse eriti ei huvita, tunnistan. Või see ei lähe meile väga korda. Meid huvitab uue poliitilise kultuuri sissetoomine ja see peaks olema võrdselt lähedane nii parempoolsetele kui vasakpoolsetele," ütles Andres Ammas.

Aga kui uus poliitiline kultuur on sisse toodud, kas siis on kõik? Kas siis paneb erakond asjad kokku ja läheb minema?

"Ei, kindlasti mitte. Ja küllap toob neli aastat selliseid probleeme, mida me täna veel ei oska üldse ette näha," lausus Ammas.

Ammas ütleb majanduspoliitilistele seisukohtadele viidates, et Vabaerakond on tsentrist paremal.

Riigikogu uued parteid tegid küll parlamenti pääsemiseks usinalt tööd, kuid nüüd on küsimus selles, kuidas saavutatud edu hoida ja kasvatada. Parlamendis ei oota riigikogu uustulnukaid rahulik elu, sest neil mõlemal õnnestus trügida sinna, kus on tegelikult juba väga kitsas.

Valimistulemused näitavad nimelt, et rahvas valis parlamenti rohkem parempoolseid parteisid ehk liberaalsetel ja konservatiivsetel parteide käes on 101-st kohast üle poole ehk 59.

Politoloog Mari-Liis Jakobson ütleb, et näiteks Vabaerakonna edu sõltub sellest, millist poliitikat nad riigikogus ajama hakkavad.

"Nad on praegu läinud sinna just nagu esindajad vabakonnast ja nüüd on küsimus, et kas nad jäävad seda rolli kandma või muutuvad nad riigikogu liikmeteks, kes seal käivad tööl," selgitas Jakobson.

Et Vabaerakonda ootab ka koht koalitsioonis, sõltub oma näo säilitamine sellest, millised oma ideed nad koalitsioonileppesse suudavad sisse kirjutada.

"Nende teemad saavad olla ideoloogiateülesed ja ma arvan, et nad on valinud koalitsiooniläbirääkimistel iseenesest õige suuna, keskendudeski just nendele n-ö demokraatiateemadele," rääkis Jakobson.

Kuid kas Vabaerakonnale on üldse koalitsiooni vaja? Poliitikaanalüütik Ahto Lobjakas leiab, et opositsioonis oleks raske neli aastat sama sõnumit ajada ja mõjuda sealjuures värskena. Saavutatud edu võib järgmisteks valimisteks hajuda aga ka koalitsioonis olles.

"Lähed valitsusse ilmselgelt kõige väiksema parteina, see on ilmselt Reformierakonna kalkulatsioon ka. Sul on heal juhul siis võib-olla 20 protsenti sellest programmist, mis läheb vähemalt koalitsioonileppesse ja sellestki täidetakse ilmselt kes teab mingi murdosa lõpuks," pakkus Lobjakas.

Lobjakas leiab, et kui Vabaerakond saaks koalitsioonileppesse parteide rahastamise vähendamise küsimused, oleks astutud jõuline samm enese tugevuse tõestamiseks.

EKRE aseesimees Martin Helme tunnistab, et koalitsiooni moodustamist pole sugugi lõbus kõrvale jäetuna jälgida. "Muidugi on meil kahju. Me oleksime tahtnud vähemalt käia kõik nad läbi ja oma positsioonid välja käia," ütles Helme.

Paremtiival peab Helme kõige kehvemaks 9 kohta kaotanud IRL-i olukorda ning leiab, et seetõttu on neil Reformierakonna esitatud kutset koalitsiooni kõige rohkem vaja.

"Mulle tundub nii, et IRL on kõige meeleheitlikum. Et kui nad nüüd jäävad edasi opositsiooni, siis nende marginaliseerumine ja sisetülide käärimine läheb veel hullemini edasi. Nii et neil on seda väga vaja. Ma arvan, et kõige vähem on seda vaja Vabaerakonnal, sest nende positsioon on sarnane meie omaga, et nad peaksid kõige pealt ikkagi n-ö settima," leidis Helme.

Toimetaja: Liis Velsker

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: