Valitsuskõnelustel arutleti riigikaitse teemal ({{commentsTotal}})

Valitsuskõnelustel jõudsid neli osapoolt täna põhimõttelisele kokkuleppele selles, mis puudutab riigikaitset. Ühel meelel ollakse selles, et kulutused riigikaitsele peavad olema vähemalt kaks protsenti, liitlaste kohalolek Eestis peab olema püsiv ja rakendada tuleb laiapindset riigikaitse arengukava.

Reformierakonna esimees Taavi Rõivas rõhutas, et kõik erakonnad peavad julgeolekut väga oluliseks nagu ka liitlassuhteid NATO-ga ja Eesti iseseisva riigikaitsevõime arendamist, vahendasid ERR-i raadiouudised ja "Aktuaalne kaamera".

"Täna oli juttu nii sellest, kuidas kõige paremini jätkata juba põhiseaduse muutmisega mõned aastad tagasi alanud riigikaitse juhtimise reformimisega. Jutuks oli ka see, et peaks jätkuma põhimõte, et me teeme kõik võimaliku selleks, et liitlaste kohalolek Eestis jätkuks ja suureneks," ütles Rõivas.

"Kuigi ka julgeoleku põhiteemades on kindlasti pikki vaidlusi ja detailides on võimalik arutleda veel jätkuvalt, me ei lõpetanud tänaseks veel neid arutelusid riigikaitseteematedel, siis seda võib öelda küll, et põhifookus on meil sarnane ja me näeme asju üsna ühtemoodi," nentis Rõivas.

Julgeolekuteemadel on neljal osapoolel ühtne arusaam, kuid arutelud käivad detailide üle.

Vabaerakonna esimees Andres Herkel tõdes, et julgeolek ja riigikaitse sealhulgas on väga mahukas küsimus.

"Kindlasti mitte võib-olla nii suurte vastuoludega, aga ajakava järgi peaksime olema juba sisejulgeoleku juures. Kindlasti see läbirääkimiste tempo osutub mõnevõrra aeglasemaks kui me algselt planeerisime. Täna seisab sisejulgeoleku juures ees ka küsimusi, kus võib-olla eriarvamusi tuleb natuke rohkem," sõnas ta.

"Kaks protsenti pluss liitlaste kohaloleku tagamine ja valmisolek vajadusel märksa enamaks, see ühisosa kindlasti on olemas," lisas Herkel.

Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Sven Mikser nentis, et tekstiloome 20 inimese osavõtul on üsna vaevarikas tegevus

"Kindlasti sõjalise julgeoleku teema on selline, mille pealt need neli erakonda küll tülli ega lahku ei lähe, loodetavasti ei lähe üldse, aga kui, siis kindlasti on erimeelsused suuremad nendel teemadel, mis järgmistel päevadel lauale tulevad," rääkis Mikser.

Mikser täpsustas, et kokkuleppe järgi kasutatakse eraldatud kaitsekulutused sõjaliseks riigikaitseks. "Luuakse nö reaalseid sõjalisi võimeid, et Eestit saab kaista ainult selliste võimetega, mis on mehitatud, varustatud varudega ja logistika tagatud."

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Urmas Reinsalu selgitas, et vaevalt kunagi varem on koalitsiooniläbirääkimistel riigikaitse- ja julgeoleku peatükile nii suurt tähelepanu pööratud.

Endine kaitseminister ütles, et riigikaitsekulutused peavad olema vähemalt 2 protsenti. "Teine keskne lähtekoht on see nagu Taavi Rõivas ütles, et poliitiline seisukoht, ühemõtteline poliitiline seisukoht on kõigil neljal erakonnal see, et liitlaste kohalolek peab olema Eestis püsiv."

Reinsalu kinnitas ka, et tema esimehe kohast loobumine juunikuus, mil tuleb kokku erakonna suurkogu, valitsuskõnelusi kuidagi ei mõjuta. Ta ütles ka, et partei liidri kohalt taandumine oli tema ettepanek.

"Arutasime täna erakonna eestseisuses valitsuse läbirääkimisi, kiitsime heaks need julgeolekupositsioonid, mida me täna läbirääkimistel väljendame. Erakonna esimees, erakonna eestseisus jätkab täisvolitustega kuni kuuenda juunini ja annab siis oma ülesanded üle uuele, kindlasti ka väga tublile esimehele ja eestseisusele. Mina näen oma rolli pärast kuuendat juunit selles, et aidata uut esimeest igati nagu Mart Laar on aidanud ja olnud toeks mulle. Kui küsite minult spekulatsioone, kes see uus esimees on, siis ma arvan, et minu esimene avaldus ongi sellega seoses, et ma ei hakka ühegi nimega spekuleerima," kõneles Reinsalu.

Toimetaja: Madis Järvekülg



MUUTUV MEEDIAÄRI
UUDISED
tehnikakommentaar
ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: