"Välisilm" uuris, miks ühtse telekomturu loomine nii kaua aega võtab ({{commentsTotal}})

Foto: Reuters/Scanpix

ETV saade "Välisilm" uuris täna, miks pole Euroopa Liidus endiselt tehtud vajalikke edusamme ühise telekomturu loomisel.

Euroopa Liit tegutseb omal pühendunud moel inimeste elujärje parendamise nimel, kuid eesmärkide seadmise järel takerdub töö vaidlustesse ja kompromidesse, mis ei pruugi meeldida - ja sageli ei meeldigi - kõigile. Kui kriisiaastatel alustati samme finantsmaailma ühtlustamiseks, siis ühtsest telekomturust, mis oleks aluseks digitaalturule, on räägitud kümme aastat.

Euroopa Komisjon on vabalt liikuvate eurooplaste mobiiliarvete pärast muretsenud alates 2005. aastast. Toona võis 4-minutiline kõne liikmesriikide vahel maksta 12 eurot. Komisjoni paika pandud maksimummäärad on kõneminuti ja megabaidi hinda sellest ajast oluliselt alandanud, aga välismaal nutiseadmest video striimimine võib tänagi arvele lisada mitukümmend eurot.

2 aastat tagasi kuulutas Komisjon välja ühtse telekomturu idee, mis pidi rändlustasud telefoniarvetelt lõplikult maha kriipsutama. Euroopa Parlament võttis algatuse vastu juubeldades, lisades komisjoni ettepanekule tähtaja - Euroopa Liidus kaovad rändlustasud 15. detsembril 2015, kuulutasid saadikud (vahetult enne europarlamendi valimisi). Komisjoni ja parlamendi tahtest paraku ei piisa ja valitsuste esindajad jõudsid oma seisukohani läinud nädalal ja see ütleb, et rändlustasud kaovad paremal juhul 2019. aastaks.

"Need on imeväikesed sammud, see hindade vähendamine on toimunud peagi juba 10 aastat. Igal aastal natuke vähendatakse. Aga see töötab ühtse turu idee vastu! Me usume, et telekomettevõtted, kes on teinud kõik selleks, et viivitada kaasaegse ühtse telekomturu tekkimisega, on saanud piisavalt aega. Nad peaksid selle laineharjal surfamise lõpetama ja pakkuma kõigile ühtset telekomturgu," rääkis Euroopa tarbijakaitseorganisatsiooni BEUC juht Moniqye Goyens.

Eesti alalise esinduse EL-i juures asejuht Clyde Kull, et äsjasel kokkuleppel on mitu põhjust.

"Esiteks need ootused olid väga üleskeritud ja lubadused, mis olid välja antud, ei arvestanud mitmete tõsiasjadega. Mis oleks võinud juhtuda, on see, et kodumaised hinnad riikides, kus hulgihinnad on madalad, oleks võinud tõusta tarbija jaoks, kes üldse ei käi väljas ega kasuta rändlusteenust," selgitas ta.

Rändlustasude kaotamise asemel leppis nõukogu kokku, et hindu piiratakse. Kui praegu on kõneminuti ja megabaidi kõrgeim lubatud rändlustasu 20 senti, siis tuleva aasta juulist langeb see umbes 5 sendini. Lohutuseks neile, kes ootasid tasuta rändlust, pakub nõukogu seda väga piiratud mahus.

"Osaliselt antakse kaasa boonuspakett inimesele, kes sõidab välismaale, saab 5 minutit ilma roamingu lisatasuta rääkida, 5 SMS-i vastu võtta ja umbes 5 megabaiti tasuta datat päevas, 7 päeva jooksul. See on üks variant, mis on praegu laual," märkis Kull.

Euroopa Komisjonis iPadi vahendusel telekompaketi arenguid jälginud Euroopa Komisjoni digitaalse ühtse turu asepresident Andrus Ansip aga juhtis tähelepanu, et "2 väikest laulu on 5 megabaiti".

"Kui 4 korda väiksemad rändlustasud on hea lähtekoht läbirääkimisteks, siis 5 tasuta megabaiti on kohatu kingitus," lausus Ansip.

"Need 5+5+5 minu jaoks küll midagi sellist ei ole, mis mind rõõmustaks. Vastupidi, ma olen väga pettunud. Kui räägime 5 megabaidist iPadis, siis see tähendab, et avad kaane, paned PIN-koodi ja kui on automaatsed allalaadimised, siis võib juhtuda, et 20 megabaiti on juba läinud ja 5-megabaidine kingitus jääb märkamata. See 5+5+5 on ilmselgelt liiga vähe," nentis Ansip.

Hollandi saadik Euroopa Parlamendis (ALDE) Marietje Schaake leidis, et praegune variant on kõige hullem võimalik kompromiss. "Sellel puudub igasugune ambitsioon! Kodanikele ei saa sellist juttu rääkima tulla pärast lubadusi, mis anti Euroopa Parlamendi valimiste ajal. Ma arvan, et nõukogul on tõsine probleem. Mitte üksnes seetõttu, et ühtse telekomturu ettepanekud pole piisavalt ambitsioonikad. Aga kuna ühtne telekomturg on hädavajalik eeldus ühtse digitaalse turu tekkimiseks, on mõlemad nüüd ohus. Olen täiesti kindel, et Euroopa Parlament võitleb küünte ja hammastega selle eest, et saaksime oma valimislubadused eurooplastele täita. Nende telefoniarved peavad vähenema," sõnas ta.

Euroopa Parlamendis internetiküsimustes üks häälekamaid saadikuid hollandlanna Schaake ütles, et rändlustasude kaotamine aitaks Euroopa mobiilside hindu ühtlustada.

See on vajalik uute teenuste turulepääsemiseks ja majanduskasvuks, mainis ta. "Kui vaadata hindade erinevust, mida eurooplased maksavad andmeside eest, siis need on erakordsed! Soomes on võimalik liigutada 1 gigabaidi eest andmeid 0,2 euro eest. Samas kui Kreekas maksavad inimesed 1 gigabaidi eest kuni 17 eurot. See hinnaerinevus pidurdab ühtset turgu. Aga see muudab keeruliseks välja tulemist innovaatiliste teenustega, mis eeldavad striimimist või suuri andmemahte. Peame rändlustasudest lahti saama, et oleks harmoniseeritud turg ja turg ise paneks andmeside hinnad paika."

Põhja-Euroopa telekomid, kes kirjutavad oma klientidele välja oluliselt soodsamaid mobiiliarveid kui lõunapoolsetes liikmesriikides, kardavad, et rändlustasude kadumine tooks kaasa mobiilipaketi "turismi". Kreeklane või belglane võiks sellisel juhul koduse mobiililepingu vahetada näiteks Eesti või Soome teenusepakkuja vastu. Eesti telekomettevõte peaks pidevalt välismaal viibiva belglase rändlusmahu sisse ostma Belgia telekomilt ja oleks sunnitud kodus hinda tõstma, et mitte kahjumisse jääda, ütlevad ettevõtted.

Kuigi pole täpselt teada, mis hindadega telekomfirmad omavahel arveldavad, soovib nõukogu rändlustasud piirata hulgihinna maksimummääraga, mis on täna 5 senti väljuva kõne minuti ja megabaidi eest.

Samas on oht, et rändlustasude ümber käiv elav arutelu varjutab telekompaketi teise olulise komponendi, netineutraalsuse osas tehtavad otsused. Lihtsustatult tähendab netineutraalsus seda, et telekomid peaksid kõiki andmeühendusi kohtlema võrdselt. Nõukogu vastu võetud sõnastus ei pruugi seda tagada.

"Praegune sõnastus on natuke kahemõtteline, Eesti ei olnud sellega väga rahul. See jätab võimaluse operaatoritele mõningaid teenuseid ise prioritiseerida, panna juurde hind ja müüa neid eraldi. Anda neile eelistus internetiliikluses. Meie seisukohast see pole õige. Peaksime rääkima täielikult neutraalsest netist, kus koheldakse võrdselt kõiki andmesidepakette. Kõik, mis puudutab erandeid, see peaks olema eriliikluse all," lausus Clyde Kull.

Schaake arvates jätab teksti ambivalentsus seaduslüngad, mida telekomfirmade advokaadid saavad ära kasutada, minnes nii tarbijate ja idufirmade ja innovatsiooni vastu. "See võib õõnestada digitaalse turu ausat konkurentsi."

Kas aga Komisjon ja europarlament võiksid panna siin seljad kokku, et liikmesriikide liiga konservatiivset ettepanekut jõulisemaks teha?

"Ma ei tahaks seda otse nii nimetada, aga paraku on kujunenud nii, et Euroopa Parlamendi ja Komisjoni seisukohad on väga lähedased ja liikmesriikide seisukohad jäävad pisut kaugemale. Aga ma loodan, et läbirääkimiste käigus need seisukohad lähenevad ja lähenevad Euroopa Parlamendi ja Komisjoni seisukohtade suunas," vastas küsimusele Andrus Ansip.

Toimetaja: Laur Viirand



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: