EY: uus koalitsioonileping peaks looma Eesti majanduspoliitilised konkurentsieelised ({{commentsTotal}})

Koalitsioonikõnelused.
Koalitsioonikõnelused. Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR

Audiitor- ja konsultatsioonibüroo EY hinnangul vajab Eesti lähinaabritega võistlemiseks majanduspoliitilist konkurentsieelist.

EY märkis, et uus koalitsioonleping peaks keskenduma Eesti majanduspoliitiliste konkurentsieeliste loomisele, mille puudumine soodustab väljarännet, vähendab töökohti, kahandab maksutulu absoluutmahtu ning ei aita Eesti majandust seisakust välja, vaid süvendab seda.

Ernst&Young Baltic AS-i partner Ivar Kiigemägi selgitas, et Eesti kõige suurem probleem lähiaastatel on Soome majanduse vähikäigu kasvavad mõjud, mille vastu siin ühtegi head rohtu välja käidud ei ole. "Me unistame inimeste kojutulekust ja nad võivad olla selleks peagi ka sunnitud, aga kui inimestel tööd ei ole, peavad nad minema pigem edasi kui tagasi," lisas ta.

Kiigemägi lisas, et kuigi on tõenäoline, et koos uue koalitsiooniga sünnivad mõned olulised maksumuudatused, suurendatakse samas kindlasti kulusid. Võtmeküsimus on tema sõnul, kas sellega suudetakse ettevõtluskeskkond Eestis stagnatsioonist välja tuua või toetavad maksumuudatused peamiselt sotsiaalsfääri, millele eelkõige viidati valimislubadustes.

"Meie konkurentsieeliseks peetud ettevõtte tulumaksusüsteem on paraku oma hiilgust kaotanud naabrite madalamale maksumäärale ning ka selles osas tuleb leida uus konkurentsieelis," tõdes ta.

Kiigemägi sõnul vajavad Eesti ettevõtjad motiveerimist. "Kui riik ei suuda rohkem investeeringuid Eestisse meelitada ning ei suudeta luua uusi töökohti, mis on ettevõtlusega otseselt seotud, saab eelarve tasakaalu hoidmine tänaste lubaduste valguses olema erakordselt keeruline. Ettevõtjate motiveerimine seejuures ei tähenda lihtsalt raha jagamist, vaid tuleb muuta üldine ettevõtluskeskkond naabritega võrreldes sama atraktiivseks või veelgi atraktiivsemaks," selgitas ta.

Ernst&Young Baltic ASi partner Ranno Tingas tõdes, et Eesti ei ole ära kasutanud oma maksupoliitilisi võimalusi. Ta selgitas, et ühest küljest kõlab 2% sotsiaalmaksu alandamine positiivselt, aga kui kogu see raha inimesele palgaks maksta, siis on netopalga tõus veidi üle 1%. "Seda nimetada konkurentsieelise paranemiseks ei ole tõsine jutt," märkis ta.

"Teine suur probleem seisneb selles, et Eestis on mitmeid makse, mis on maksud vaid paberil, näiteks tulumaks üüritulult, mille osas on lausa öeldud, et ausaid maksumaksjaid on koheldud kui vaimse hälbega inimesi. Riik peab suutma maksude puhul tagada ausa konkurentsi: kas maksavad kõik või loobume sellest maksust," lisas Tingas.

Ta ütles, et kokkuvõttes on seekordsed valimiste maksulubadused rohkem ümberjagamine ning oodata on ka soodustuste kadumist. "Näiteks kaob arvatavasti eluasemelaenu intresside mahaarvamise võimalus ning oodata on aktsiiside jätkuvat suurenemist."

Tingas sõnas, et kui täna välja lubatud maksumuudatused ja suurenevad valitsemiskulud koalitsioonilepingusse sisse saavad ja miski neid ei tasakaalusta, on suur risk, et Eesti ettevõtlus ei kannata seda välja.

"Meie ettevõtluskeskkond on täna naabritest vähem atraktiivne mõnes väga olulises lõigus ja seda tuleks kiiremas korras ravida. Häid näited keskkonda turgutavatest maksuerisustest leiab nii Soomest kui Lätist, kusjuures viimasest on paljude arvates kujunemas Euroopa uus maksuparadiis," selgitas ta.

Toimetaja: Merili Nael



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: