Katmata kaevu kukkunud mees peab augu omanikule tasuma mitu tuhat eurot kohtukulusid ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

"Pealtägija" uuris jaburat, koomilist aga ka õpetlikku juhtumit, kus mees kukkus kogemata auku ja sai seal kõvasti viga, kuid hüvitise asemel peab vigasaanu hoopis augu omanikule raha maksma. Tagatipuks on tema arve arestitud ja vara ähvardab haamri alla minna.

Ühtedele on Einar Eiland kompromissitu kodanikuaktivist, teistele Haapsalu tülikaim kaebekirjade autor. Vaid veerandtunnise jalutuskäigu kestel pritsib 40-aastane haritlane järjest näiteid, kuidas kohalik omavalitsus on teinud totruse või lausa lahenduse, kus ettevaatamatu võib surma saada.

Ent eriline põrguauk on tema sõnul raudteejaama ja Paralepa ranna kõrval asuv tühi naftabaas. Sellega seoses on objekti naabruses elaval mehel käsil eriline ristiretk, mis aga veidral kombel ähvardab talle endale kalliks maksma minna.

Asi algas 24. mail 2012, kui Eilandiga juhtus naftabaasi territooriumil õnnetus.

"Ma tahtsin siit Paralepa metsa minna nagu tavaliselt, arvutiga teed tööd terve päev otsa ja tahad nagu õhtul jalgrattaga sõitma minna, eks ole. Ja siis saigi valitud see trajektoor siit," rääkis Eiland "Pealtnägijale"

"Aga küsimus oli ka selles, et päeval olid siin lapsed, kes tegid siin lõket. Siin on üsna mitmel korral tulekahju olnud. Kui nad on olnud siin, siis ma ikkagi olen manitsenud, käinud ka läbi, et jälle mingit tulekahju ei oleks siin. Ja see saigi olema põhjuseks, miks ma siit läbisõidul olin. Ma ei tulnud selle peale, et siin on kümneid kaeve, mis on katmata. See on absurdne kui meil keset linna on selline koht, kus on kaevuluugid pealt ära ja neid on kümneid," jätkas Eiland.

Ühte sellisesse põrutaski literaat sisse.

"Ja näoga asfaldisse – kaheksa õmblust peas ja kaks päeva olin haiglas seepärast. Peale seda veel olid veel kümme päeva mõlemad silmad sinised, meeletud peavalud," rääkis ta.

Politsei avaldust vastu ei võtnud

Kuna ta polnud esimene kaevuohver Eestis, ületas asi uudiskünnise. Juba traumapunktis tõusis teema, kuidas asjale ametlik käik anda.

"Siis saigi tegelikult kirjutatud ka politseile avaldus valmis. See on praegu minu käes, kuna politsei seda vastu ei võtnud. Sellepärast ei võtnud, et Haapsalu politsei väitis, et selle juhtumiga peaks tegelema Haapsalu linnavalitsus," lisas Eiland.

Haapsalu abilinnapea Peeter Vikman ütles, et Eilandi väitel ei pidanud selle sündmuse fikseerimisega tegelema politsei, sest tegemist ei olnud kallaletungi ega aktiivse ohuga, vaid oli passiivne oht, mille fikseerimine on väidetavalt kohaliku omavalitsuse ülesanne.

Tagantjärgi läheb jutt lahku, kelle mõte täpselt oli minna maaomaniku vastu tsiviilkorras kohtusse kahju nõudma. Eilandi sõnul sai ta selle soovituse Haapsalu linnavalitsuselt, aga abilinnapea ütles, et tema sellist ideed Eilandile kindlasti ei andnud.

Igatahes, 2012. aasta oktoobris andis Eiland sisse hagi kinnistu omaniku OÜ Revalconnect vastu, küsides nii varalise kui moraalse kahju eest kokku 2890 eurot ja 85 senti. Maaomaniku meelest on hagi laest võetud.

"Küsimus on see, kui sa lähed linnas võõrale krundile, hämaral ajal ringi kooserdama, siis see ei ole koht, kus sa peaksid olema," arvas kinnistu omaniku esindaja Olev-Andres Tinn.

Omaniku esindaja sõnul on Einar ise süüdi, et ronis eramaale ja kukkus auku. Einari arust vastutab siiski omanik, kas või tegevusetuse tõttu. Tallinna ärimeestele kuuluv Revalconnect kavandab kaheksahektarilisele alale Haapsalu suurimat uusarendust, kuhu kerkiks muuhulgas kaubakeskus ja kortermajad.

Paraku asi venis, krunt seisis pikalt järelevalveta ja oli rüüstajate meelevallas.

"Vaba sissepääs selles mõttes oli reaalselt olemas, väravaid sellel territooriumil ei olnud ja need olid siis kaduma läinud mitte väga ammu tagasi," lausu abilinnapea Peeter Vikman.

Põhiküsimus on see, kes võttis maha väravad. Baasis oli alates 2010. aastast korduvalt põlenguid, mida käis kustutamas tuletõrje. Päästeameti juhtumiraportites seisab, et vähemasti korra, 2012. aasta veebruaris, kohtasid nad mehi, kes lõikasid objektil metalli.

"Ta käis ju tuletõrjeautoga kohapeal, küsis vendade käest ja need vennad ütlesid, et väidetavalt on omanik nendele käsu andnud, et metall välja viia kohapealt," ütles Eiland.

Olev-Andres Tinn aga kinnitas, et tema ei ole lasknud väravaid maha võtta.

"Kanalisatsiooniluuke me ei ole lasknud kellelgi ära võtta, vähemalt teadlikult me ei ole kellelgi lubanud sellist tegevust teha," ütles Tinn ning lisas, et see oli üllatus, kui ta sai teada, et kinnistu on läbikäidav.

"Me oleme sulgenud seda territooriumit korduvalt, meil on lukke seal maha võetud, väravaid ei ole eest ära viidud enne seda," ütles ta.

Kaotus kohtus läks kalliks

Kohus aga sellesse vaidlusesse üldse ei laskunud. Einar kaotas hoopis üllataval põhjusel. Nimelt leidis kohtunik Tambet Grauberg, et hagi ei kuulu rahuldamisele, sest kogu jahumise käigus jäi korrektselt fikseerimata, et kirjamees kukkus ikka just sellesse auku. Seda hoolimata asjaolust, et abilinnapea oli augu juures seisnud ja intervjuusid andnud ning kõik olid tõeks võtnud, et Eiland just sellesse auku kukkus.

Eilandi sõnul jäi see lihtsalt formaaljuriidiliselt fikseerimata.

"Kohus vist läks, jah, kergema vastupanu teed, et ta tuvastas, et polnud konkreetseid tõendeid, vähemalt kohtule esitatud, selle kohta, et Einar oleks saanud trauma just selles augus ja sellel territooriumil," ütles ka kinnistu omaniku esindaja Olev-Andres Tinn.

"Probleem on selles, et kui ma oleks surma saanud, siis oleks kõik väga hästi olnud, siis oleks pidanud, siis oleks tegemist olnud kriminaalasjaga, siis oleks pidanud Haapsalu politsei tegema sündmuskoha ülevaatuse jne. Aga kuna ma jäin elama, siis selle tõttu ta ongi nagu erinevate seaduste vahel," rääkis Eiland.

Kaotus läks kalliks. Kompensatsiooni asemel peab auku kukkunud mees nüüd ise maaomanikule hüvitama paar tuhat eurot advokaadikulusid. Riivatud õiglustundega kirjamees tegi seepeale päringuid ja pöördumisi muuhulgas õiguskantslerile, maa- ja linnavalitsusse, ministeeriumidesse, riigikontrolli, prokuratuuridesse, tehnilise järelevalve ametisse ja politseisse.

Ta küsis kõikjalt, kust oskas, õigust või otse raha. Näiteks politseiametile esitas Eiland 5390 eurose arve põhjendusega, et just nende tegevusetus tõi talle kohtus kaotuse. Mõistagi saadeti ta selle jutuga kuu peale. Lisaks algatas aktivist kohalike seas ka allkirjade korjamise naftabaasi alale kavandatava hiiglasliku uusarenduse vastu.

"Nüüd ta korjab kirju, et kogu meie planeering on halb, agiteerib inimesi selle planeeringu vastu, kuigi see planeering on vastu võetud," sõnas Olev-Andres Tinn.

Einar Eiland aga arvas, et selles loos on linnavalitsuselt mitmeid möödalaskmisi ja lisas, et seda tunnistab ka õiguskantsler.

Detailidesse laskumata – viimane vint siin saagas on, et 2014. aasta keskel leidis augulugu uurinud õiguskantsler, et inimeste põhiõigustest tulenevalt oli Haapsalul kohustus hea seista, et linna territooriumil poleks ohtlikke rajatisi.

Ja kui krundi omanik ettekirjutusi ei täitnud, määrata jõuliselt sunniraha. Paraku linn seda ei teinud ja territoorium suleti alles pärast mitmendat meeldetuletust. Õiguskantsleri kirjale toetudes, esitas Einar nüüd, veebruaris, 3500 eurose nõude Haapsalu linnale, kes ei suutnud justkui ohtu likvideerida ja peaks seetõttu talle maksma.

"Me oleme siin linnavalitsuses seda arutanud ja oleme otsustanud, et oleme valmis siis selleks kohtuvaidluseks. Siin küsimus ei olegi ainult nüüd ühes isikus ja selles konkreetses juhtumis, vaid, ütleme, selline menetlus võiks luuagi ühe pretsedendi või anda niisugused raamid sellele kohaliku omavalitsuse poolt teostatavale ehitusjärelvalvele, sellele vastutusele, mis kaasneb tehtu või tegemata jätmiste suhtes. Selles mõttes see protsess iseenesest oleks võib-olla isegi hea ja kasulik," arvas abilinnapea Peeter Vikman.

Vereplekiline jalgratas on tänini Einar Eilandi tuulekojas. Ainus, mis mees aastatepikkuse protsessimisega seni saavutas on, et ligipääs territooriumile tõkestati mullu lõpuks betoonplokkidega.

Kogu tragikomöödia kulminatsioonina arestis aga kohtutäitur juba läinud kevadel mehe arveldusarve ja ähvardab ka vara kallale minna, sest majandusmagister Eiland pole tasunud maaomanikule välja mõistetud raha.

"Miks mina kui tavakodanik antud juhul pean kinni maksma sisuliselt erinevate ametkondade tegemata töö? Vot see on absurdne selles asjas, eksole," ütles Eiland lõpetuseks.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: